Kas Sinagi oled kimpus olnud perekonnanimede käänamisega? Selge on see, et ka nimesid peab käänama. Küsimus aga on, kuidas seda teha? Siinses blogipostituses tuletame Sulle meelde, kuidas perekonnanimesid käänata ja millest tuleks eelkõige lähtuda. 

Eesti nimed käänduvad üldiselt nagu muud samasuguse algvormistruktuuriga sõnad. Nimi Jakobson käändub nagu tüüpsõna seminar ehk Jakobson : Jakobsoni : Jakobsoni. Seega käänatakse perenimesid samamoodi, mis on kujult harilikud käändsõnad. Näiteks Ots : Otsa : Otsa ja Sepp : Sepa : Seppa. (EKK 2020)

Keerulisem lugu aga nende nimedega, millel on palju võimalikke variante. Nii tekitab küsimust kirjaniku Andrus Kivirähki perekonnanime käänamine. Kas on see omastavas käändes Kivirähki, Kivirähi, Kiviräha, Kivirähu või hoopis midagi muud? Võiks ju eeldada, et kui sõna rähk käändub rähk : räha : rähka, siis on ka Kiviräha. Kuid Kivirähk ise on sõnanud, et jätab käänates k-tähe alles ehk Kivirähki (Talvist 2013). 

Sarnane näide on meie eelmise presidendi Kersti Kaljulaidi perekonnanime käänamisega. Kas on see Kaljulaidi või Kaljulaiu? Kaljulaid ise on eelistanud, et tema nime käänataks Kaljulaid : Kaljulaidi : Kaljulaidi. (Põld 2016) Nagu Kivirähki ja Kaljulaidi nimede puhul on näha, siis mõnd nime saab mitut moodi käänata. Eelkõige tuleb lähtuda inimese enda soovist. (Argus 2019) Seejuures tuleb arvestada, et muutmisviis oleks eesti keele käänamissüsteemiga kooskõlas. Näiteks kahe sulghäälikuga lõppev sõna Pakk on astmemavahelduslik ja seda ei pea pöörama võõrnime moodi (Pakki), seega sobivad Paki või Paku. (Tagel 2015)

Tallinna Ülikooli professor Reili Argus on öelnud, et nimest tuleb mõelda kui sõnast. Näiteks nimi Rebane ei saa olla omastavas käändes Rebane‘t, vaid ikka Rebast. Keerulisem lugu on aga nende sõnadega, mis käänates oluliselt muutuvad. Nii ei saa nimi Uba olla omastavas käändes Oa ja nimi Susi olla Soe. (Argus 2019) Samas pole suurt lugu sellest, kui neid nimesid käänatakse nagu vastavaid sõnu, kui nimekandja seda ise soovib (Tagel 2016). 

Omadussõnaliste nimede puhul soovitakse neid käänata muu malli järgi, et ei selguks nende sõna tähendus. Nagu on nimi Aus, st Aus : Ausi (mitte Ausa). (Tagel 2016)

Kui nimi langeb kokku omastava vormiga, siis võib kasutada ülakoma. Seda kasutatakse enim juriidilistes dokumentides eristamaks nime algvormi. Näiteks nimi Tamme (Tamme‘le). (Tagel 2016)

Hea teksti kirjutaja, ära jäta oma teksti hooletusse seepärast, et Sa ei tea, kuidas nimesid käänata ja oma teksti seeläbi viimistleda. Usalda oma tekstid meile ning asjatundlikud ning parimad keelekorrektorid ja -toimetajad aitavad need korda teha. Kirjuta meile oma ideest ja soovist juba täna siin!

________________________________________________________________________________________________________

Kasutatud allikad

Argus, Reili 2019. Kuidas käänata perekonnanimesid? https://arileht.delfi.ee/artikkel/86482773/kuidas-kaanata-perekonnanimesid. Vaadatud 01.05.2023.

EKK = Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 2020. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut; EKSA. 

Põld, Anna 2016. KEELEMURE: Kas käänata Kaljulaiu või Kaljulaidi? Presidendiks pürgiv Kersti Kaljulaid täpsustab. https://www.delfi.ee/artikkel/75765571/keelemure-kas-kaanata-kaljulaiu-voi-kaljulaidi-presidendiks-purgiv-kersti-kaljulaid-tapsustab. Vaadatud 01.05.2023. 

Tagel, Liisa 2016. Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab. https://arvamus.postimees.ee/3856121/segadusttekitavad-perenimed-kaljulaidi-tuleb-kaanata-nagu-kaljulaid-eelistab. Vaadatud 01.05.2023.

Talvist, Tiiu 2013. Andrus Kivirähk: naljamees, kes mõtleb tõsistest asjadest. http://www.kodutohter.ee/naljamees-kes-motleb-tosistestasjadest/. Vaadatud 01.05.2023.