On selge, et keeled on omavahel vastastikuses mõjutuses. Väga tugevalt mõjutab eesti keelt inglise keel, kust võetakse grammatikasse palju üle. Esitan neist mõned näited, millest on kõnelenud Väino Klaus kultuurilehes Sirp.

Üks kategooria, milles on tugev inglise keele (ja kohati ka vene keele) mõju, on võrded, mille kohta Väino Klaus ütleb nii: „Keskvõrret on hakatud üha sagedamini moodustama m-tunnuse asemel määrsõnadega enam ja rohkem.“ (Klaus 2021) Kui inglise keeles moodustatakse keskvõrre nt more interesting, mis eesti keeles oleks huvitavam, siis üha rohkem kuuleb selliseid keskvõrdeid nagu rohkem huvitav või enam huvitav (Klaus 2021).

Ka umbisikulise tegumoe täis- ja enneminevikku ei kasutata enam eesti keele reeglite järgi. Kui eesti keele järgi õiged vormid on on + tud-kesksõna ja oli + tud-kesksõna, siis sageli kasutatakse nende asemel ollakse/oldi + tud/nud-kesksõna. Näiteks „„Tihtipeale rollimudelid, mida ollakse maast madalast nähtud ja kogetud“ – õige: on … nähtud ja kogetud – – –.““ (Klaus 2021)

Enesekohase asesõna asemel kasutatakse isikulist asesõna, näiteks „„Ma olin väga lähedane minu vanaemaga“ – õige: oma vanaemaga.““ (Klaus 2021) Probleeme tekitab ka verb omama. Kui eesti keeles on õige variant mul on, siis inglise keele mõjul öeldakse mina oman. Lisaks on hakatud vääralt kasutama arvsõna ja seda laiendavat nimisõna. Kui õige on kasutada neid ainsuses, nt mitukümmend meetrit kõrgemal, siis inglise keele tõttu öeldakse kümneid meetreid kõrgemal. (Klaus 2021)

Tähele on pandud ka selliseid inglise keelest tulnud mõjutusi, et pea ja kõrvallause on mõlemad lihtminevikus, kasutatakse tegusõna + mitte, nimetavat käänet omastava asemel jms. Küll aga ei tule kõik vead keelde vaid võõrmõjudest, vaid ka keelekasutajate lohakusest, moest, kõnekeelsusest jpm. (Klaus 2021)

Analüüsi enda keelekasutust ja mõtle, kas ka Sina kasutad inglispäraseid grammatikavorme!

________________________________________________________________________________________________________________

Allikas

Klaus, Väino 2021. Inglispärase grammatika pealetung.  – Sirp. Eesti kultuurileht 26. veebr; https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/inglisparase-grammatika-pealetung/. Vaadatud 9.07.2022.