Üks näide kõnekeelsest dialoogist: „„Missa ommä teed?“ „Kinno lähän. Tulä ka!“ „Väga lahä. Lähämä mudugi.““ (Teras 2020: 3) Pire Teras ütleb, et enamasti kuuleb seda sõnades, kus e jääb –äh– järele. Kõige rohkem kuuleb seda argisuhtluses, aga ka avalik-ametlikus suhtluses. „Kuna helilisena hääldatud h vokaalide vahelt sageli kaob, hääldatakse selliseid sõnu mõnikord ka pika ä-ga, nt vähemalt > väämalt …“ (Teras 2020: 3) Tänapäeval hääldavad rääkijad e-d h järel ä-na mitte vaid seal, kus h-le eelneb ä, vaid ka teiste täishäälikute puhul, nt lahe → lahä. Küll aga ei ole see hääldatud tugeva ä-na, vaid on pigem ä-poolne. Ka sõnades, kus h-tähte ei ole, on e hääldamine ä-na üha sagedasem. Näiteks internetisuhtlusest leiab palju selliseid näiteid: „terä raffas, .. mullä meeldib joosta .. “ jne. (Teras 2020: 3–5)

Põhjus, miks kõnelejad on hakanud e-d hääldama ä-na või ä-poolsena, võib olla see, et need kaks häälikut on lähedased või et rääkijad on muutunud mugavaks: „väljaspool esimest silpi on täishäälikute hääldus võrreldes esisilbi omadega mingil määral ebatäpsem ja lõdvem. Nendele kahele häälikule on sarnane see, et mõlemat hääldades liigub keeleselja eesosa kõva suulae poole ja huuled ei ole ümardatud …“ (Teras 2020: 5) Küll aga jääb ä-d hääldades keeleselg madalale, kuid e hääldamisel tõuseb kõvale suulaele üsna lähedale. Ä puhul on ka huuled teineteisest kaugemal kui e puhul. Seega pole imestada, et e muutub hääldusel ä-ks, kuna see on loomulik häälduse varieerumise suund. Pire Teras lisab: „Kuna hääldus sõna lõpupoole lõdveneb, on e hääldamisel selle tulemuseks huulte suurem avatus ja keeleselja väiksem tõus. Niisiis ei saavuta hääldaja sihtmärki ning hääldabki e-d ä-poolsena või ä-na.“ (Teras 2020: 5) Oluline on teada, et kui inimesed hakkavad taolist hääldust tähele panema, võib see viia keelemuutuseni (Teras 2020: 5).

________________________________________________________________________________________________________________

Allikas

Teras, Pire 2020. Hääldusmõtted 3. Vähä ei oläää – miks e muutub eesti keeles ä-ks? – Oma Keel 2020, 1, 3–6; https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2020_1/OK-1-2020_1.pdf. Vaadatud 4.08.2022.