Oma- ja võõrsõnade kasutuse kohta on paljud keeleteadlased 20.–21. sajandil jaganud oma hinnanguid. On neid, kes eelistavad omasõnu võõrsõnadele ja teisi, kes ei mõista sugugi võõrsõnu hukka. (Paet, Risberg 2021)

Kahetist olukorda leiab näiteks keeleteadlaste Valter Tauli ja Henn Saari seisukohtades. Taul on leidnud, et võõrsõnu sobib teaduses rohkem kasutada. Seevastu on Saari vastandunud Taulile, kelle meelest on omasõna (oskus-)keelekorralduses eelistatum. Nendele lisaks on oskuskeele uurija ja ÕS-i (1999) toimetaja Mati Erelt sõnanud, et eelistada tuleks omasõna, mis on seotud omapärasuspõhimõttega – eesti keeles on juba vastavad sõnad olemas. (Paet, Risberg 2021)

Purism

Paljude keeleteadlaste, seehulgas Erelt, tähelepanekutel ei meeldi keelekasutajale sugugi, kui keel muutub. Seetõttu on ka võõrsõnade ja võõrmõjude tõrjutus nii suurtes kui ka väikestes keeltes. Püüd tõrjuda keelest võõrsõnu välja ja asendada need omasõnadega, on tegemist purismiga, mille korral püütakse oma keelt kaitsta. Samas on võõrsõnade kaitse eest omakorda ohtu nähtud, sest elujõuline ja mitmekülgne keel vajab tegelikult muutusi. Teisalt on keeruline vältida võõrsõnade kasutust, sest mõned neist on juurdunud ajalehtedes ja teistes laiatarbetekstides. (Paet, Risberg 2021)

Kas võõrsõna on umbrohi?

Keeleteadlase Lydia Risbergi sõnul pole võõrsõnad alati umbrohi, mida peaks tekstis ilmtingimata vältimata. Mõnelgi juhul täidab võõrsõna oma eesmärki ja on meile arusaadav. Risberg on sõnanud, et võõrsõna tähendus peab eelkõige olema kontekstis mõistetav (näiteks sõber ignoreeris minu sõnumeid ehk teisiti öeldes sõber vältis minu sõnumeid). (Risberg 2021)

On tavaline nähtus, et võõrsõnade tähendused on aja jooksul keelekontaktide mõjul muutunud. Seda võib täheldada näiteks sõna pasta kohta, mis varem tähendas vedelat püdelat massi nagu hambapasta, kuid inglise keele mõjul mõistetakse itaalia kultuuris selle all makarone ja sellest tehtud toitu. Mõningad erinevused on oskuskeele ja tavakeele terminite tähenduste puhul, millega peab arvestama. (Risberg 2021)

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

Risberg, Lydia 2021. Keelesäuts. Omad võõrsõnajoped. – Vikerraadio. https://vikerraadio.err.ee/1608399428/keelesauts-omad-voorsonajoped?fbclid=IwAR0L45T0FCwKLUdQtZwJmApGWsqWr6dXTs6wHIpk-HwZsUTsJM8j0VAZFV8. Vaadatud 16.10.2022.

Paet, Tiina, Lydia Risberg 2021. Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 965-984.