Interneti kiire leviku ning sellest tuleneva kergema info ligipääsule on plagieerimine suurem probleem kui eales varem. Paljud meist, näiteks sisuloojad ja õpilased, seisavad sellega silmitsi. Plagiaadi vältimiseks on enne vaja mõista, mis see üldsegi on ja mis sunnib meid seda tegema.

Mis on plagieerimine?

Plagieerimine on ka kui loomevargus. Ehkki plagieerimist seostame enim just kirjalike tekstidega, siis esineb seda ka muude materjalidega. Näiteks võidakse samamoodi plagieerida fotosid ja veebilehti. Plagieerimisel me ei viita algallikale ega autorile, vaid esitame seda oma nime all. Kirjalike tekstide puhul hõlmab see endas mõtete ja kõnemustrite varastamist.

Kui palju ja mida plagieerides, määrab ära selle, kui suure eksimusega on tegemist. Paari lauset varastades ja töö ülevaatlikkusse ossa midagi lisades, on see pigem väike eksimus. Varastades aga tervet või mitu lõiku ning esitades enda põhiväidetena ja järeldustena teiste tulemusi, on tegemist ränga eksimusega. Tiit Hennoste sõnul oleneb plagiaadi eksimus ka sellest, kus seda hinnatakse. Näiteks on plagiaat lõputöödes oluliselt suurem eksimus. (Hennoste 2014: 74–75) On ilmselge, et rängema eksimuse korral oleme algteksti kopeerinud sõna-sõnalt ja tegemata muudatusi. Esitanud teksti oma nime all ja arvanud, et nii lihtne see ongi. Kuid nii lihtsalt ei pääse. Osalise plagiaadi puhul oleme algteksti ideid enamjaolt ümber teinud, kuid esineb vähesel mäaral kas tahtlikult või juhuslikult mõningaid kattuvusi.

Plagieerimisega seotud põhjuseid on mitu. Need võivad seisneda näiteks hooletuses, teadmatuses, ajapuuduses ja stressis. Sageli võime viitamise unustada, mida esineb üliõpilastöödes, kuid siiski pole see vabandus. Plagieerimine on akadeemilises elus tõsine eeitiline eksimus (Hennoste 2014: 74). Näiteks võime riskida sellega, et kaotame oma maine ehk usalduse ja saame tunda piinlikkust. Kuid mitte ainult, halvemal juhul võib meid saata ebaedu ja kaotame selle tagajärjel oma töö. Ülikoolides riskeerivad tudengid aine läbi kukkumises ja ülikoolist välja heitmisega.

Kuidas vältida plagiaati?

On kaks võimalust, kui soovime kasutada teiste autorite tekste – neid tsiteerida või parafraseerida. Plagiaadi vältimiseks tuleks viidata autorile ja allikale. Kasutades üht või paari lauset, peame tsitaadi puhul kasutama jutumärke. Samuti peame tsiteerimisel iseend mitu korda kontrollima, et öeldu oleks täpne.

Parafraseerimist tuleks eelistada tsiteerimisele. Parafraseerimisel anname oma idee lihtsasti ja mõistetavalt edasi jälgides samal ajal, et öeldu sõnum ei muutuks. Samuti peaks tekst olema rohkemate muudatustega, kui seda on orginaaltekst. Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele kaasprofessori Tiit Hennoste sõnul võiks ümberkirjutamisel ja lugedes teha endale märkmeid, kus me püüame mälu järgi kirja panna kasutada märksõnu ja termineid. (Hennoste 2014: 77)

Pea meeles sedagi, et viidata pole vaja üldtuntud faktidele, ajalooteadmistele jms.

Hea lõputööde kirjutaja, sisulooja või mis tahes muu teksti kirjutaja, ära jäta oma teksti hooletusse seepärast, et Sa ei tea, kuidas teksti viimistleda või Sul pole selleks piisavalt aega. Usalda oma tekstid meile ning asjatundlikud ning parimad keelekorrektorid ja -toimetajad aitavad need korda teha. Kirjuta meile oma ideest ja soovist juba täna siin!

_______________________________________________________________________________________________________________

Kasutatud allikas

Hennoste, Tiit 2014. Loomevargus. Oma Keel nr 2/2014. Vaadatud 04.12.2022.  https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_10.pdf.