Kas oled kunagi mõelnud, kas ja kui oluline on sõnade järjekord lauses? Eesti keeles on küll sõnade järjekord üsna vaba, ent seda mitte alati. Ka meedias võib leida palju tekste, kus lauset võib lugeda ja mõista mitut moodi. Toome välja olukorrad ja näited, kus mõtteselgus on väga oluline.
Ilmselt teavad meist paljud, et eesti keele üldine lausemall on kes–mida–teeb? ehk esimene lauseliige on alus, teine öeldis ja kolmas sihitis. Seejuures on oluline mõista, et lausetes esineb teema ja reema suhe ehk vähem ja olulisema info välja toomine. Teema on midagi, millest räägitakse ja tavaliselt räägitakse sellest kui millestki uuest ning teema asub eesti keeles lause alguses. Reema ongi see miski oluline või uus ja see asub lause lõpus. Seega on eesti keeles olulisim info lause lõpus ning sellest lähtuvalt saame teha valiku, mida peame tähtsaks ja tahame rohkem esile tuua:
Lause Selgitus
Abiturientide eesti keele riigieksam Oluline ja uus on eesti keele riigieksami
toimub 19. aprillil. toimumise kuupäev ehk 19. aprillil.
19. aprillil toimub abiturientide Oluline ja uus on sündmus ehk
eesti keele riigieksam. abiturientide eesti keele riigieksam.
Kuna sõnade järjekord lauses pole alati vaba, siis tuleb tähelepanelik olla, mis sõna millega kokku panna. Vastasel juhul võib tekkida mitmemõttelisus ja siis ei pruugi lugeja päris täpselt mõista, mida kirjutaja öelda tahtis. Me ei tarvitse seda teha teadlikult, ent kui me lauset mitu korda läbi ei loe ja end lugeja positsiooni ei proovi panna, on see lihtsam tulema. Ebaselgus tekib sageli juhtudel, kus võime mõnd sõna nii eelneva kui järgneva sõnaga kokku käivaks pidada:
Lause Selgitus
Kati sai eesti keeles viie. Katil oli võimalusi ka teiste hinnete saamiseks,
aga ta sai just viie.
Eesti keeles sai viie Kati. Klassis oli ka teisi õpilasi, kuid just Kati sai viie.
Keerulisem on mõtteselgust jälgida pealausete ja kõrvallausete puhul ning tavaliselt esinebki just neis rohkem ebaselgust:
Lause Selgitus
Ravimitel on kaasas juhend allergiate Allergiad tekitavad tõsiseid tagajärgi.
kohta, mis põhjustavad tõsiseid tagajärgi.
Ravimitel on kaasas allergiate kohta juhend, Juhend tekitab tõsiseid tagajärgi.
mis põhjustavad tõsiseid tagajärgi.
Sõnade järjekorraga seoses ilmneb segadust ka rõhumäärsõna kasutusega. Nimelt peab rõhumäärsõna (nt ka, liidepartikkel –gi/-ki, ju, ometi, ilmselt) olema rõhutava sõna ees, mitte taga:
Õige Vale
Ametnikud leidsid, et avalduse saab Ametnikud leidsid, et avalduse saab
ka järgmisel korral edasi lükata. järgmisel korral ka edasi lükata.
Saame edaspidigi stipendiumile Saame stipendiumile kandideerida
kandideerida. edaspidigi.
Ka kaasaütlev kääne võib tekitada segadust:
Lause Selgitus
Läksin tuisusel ilmal hommikumantliga Hommikumantliga pole võimalik lund rookida.
lund rookima. Mõeldi, et tegevuse ajal oli hommikumantel
seljas.
Hakkasime moosipurki ema öeldud Soovitustega pole võimalik moosipurki avada.
soovitustega avama. Ema soovitusi võeti moosipurgi avamisel arvesse.
Vahel võib loogikavigu esineda, milles on oluline ajaline mõõde:
Lause Selgitus
Kipsis jalaga sportlane saavutas Ilmselt sai sportlane hea tulemuse enne kipsis
jooksus ka parima tulemuse. jalga.
Esines surnud teleekraanil olev ajakirjanik. Ilmselt oli ajakirjanik tol hetkel ikka elus, kui ta
televisioonis oli.
Kui Sinagi soovid õppida kirjutama selgelt ja üheselt mõistetavalt, siis oled oodatud meie era- või rühmatundi. Soovides parandada aga enda või oma ettevõtte tekste, siis usalda oma tekstid meile ning asjatundlikud ning parimad keelekorrektorid ja -toimetajad aitavad need korda teha. Kirjuta meile oma ideest ja soovist juba täna siin!
Comments are closed