Tõenäoliselt on iga keelehuviline kursis selliste nimedega nagu F. J. Wiedemann, K. A. Hermann ja J. Aavik. Sageli räägitaksegi palju nendest, keda meie hulgas enam ei ole, kuid kes on aluse pannud keelega seotud traditsioonile, teinud mõne olulise keelemuudatuse või midagi muud tähtsat. Ilma minevikuta ja ajalugu tundmata ei saa, kuid ka tänapäeval on palju neid inimesi, kes on võtnud südameasjaks eesti keele arendamise ja selle populariseerimise, ning keda võiks seetõttu esile tõsta. Selge on see, et kõiki me välja tuua ei saa, kuid tutvume paari nimega, kes on eesti keeles korda saatnud midagi olulist.

Toomas Hendrik Ilves (1953)
Lisaks sellele, et T. H. Ilves on olnud Eesti Vabariigi president, on ta üks võtmeisikutest, miks meil korraldatakse igal aastal sõnavõistlust ehk Sõnaust. Nimelt kuulutas ta 20. augustil 2010. aastal välja Sõnause, et leida paremaid eestikeelseid sõnu riigi ja ühiskonnaga seotud mõistete jaoks. Võistlus osutus ülimalt populaarseks – sõnavõistlusel osales kokku 593 inimest ning inimesi, kes sõnu hindasid, oli mõistagi palju. Tööka grupi moodustasid presidendi kantselei ja eesti keele instituudi koostöös moodustatud töörühm. 
Sõnause võistluselt on tulnud näiteks sellised sõnad:

• taristu ehk infrastruktuur, mille pakkus välja Andres Valdre
• kärgpere ehk pere, kus on sinu-minu-meie lapsed, mille pakkus välja Kristel Kärner. (EKI teatmik 2021)

Hando Runnel (1938)
Teisena tõstame esile luuletaja Hando Runneli, kuna tema on ka selleaastase Wiedemanni keeleauhinna laureaat. Ta on andnud suure panuse eesti keelde, kirjandusse ja kultuuri nii luuletaja kui kirjanduselu korraldajana. Ta on peaaegu 60 raamatu autor, millest umbes 40 on luulekogud. Huvitav on ka see, et tema luuletustest on tulnud keelde palju väljendeid, mida ikka ja jälle kasutatakse, nt „maa tuleb täita lastega“. (Haridus- ja Teadusministeerium 2024) „Runneli luules on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut on nimetatud päikeseluuleks, 1970. aastatest alates aga saatuseluuleks.“ Tema loomingu hulka kuuluvad näiteks:

• „Ei hõbedat, kulda“ (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
• „Üle Alpide“ (1997)
• „Videvik“ (2009)

Lisaks on Hando Runnel kirjutanud sõnad tänapäevalgi väga populaarsele laulule „Jaanipäev“, mis ilmus kogumikus „Laulud tüdrukuga“ (1967). Hiljem kirjutas nendele sõnadele viisi aga Vello Toomemets. (60ndad eesti kirjanduses)

Oleme tänulikud nii Hando Runnelile kui ka Toomas Hendrik Ilvesele, kes on andnud oma panuse, et meil oleksid sellised vahvad traditsioonid ja rikas sõnavara!

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

1. EKI teatmik 2021. Vabariigi Presidendi sõnavõistlus ehk sõnaus 2010; https://eki.ee/teatmik/vabariigi-presidendi-sonavoistlus-ehk-sonaus-2010/#v%C3%B5idus%C3%B5nad. Vaadatud 18.06.2024.
2. Haridus- ja Teadusministeerium 2024. Wiedemanni keeleauhinna pälvis luuletaja Hando Runnel; https://hm.ee/uudised/wiedemanni-keeleauhinna-palvis-luuletaja-hando-runnel. Vaadatud 26.06.2024.
3. 60ndad eesti kirjanduses. Hando Runnel; https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/hando-runnel.html. Vaadatud 26.06.2024.