Sellel kuul on kavas väike postituste seeria, kus analüüsime ürituste plakateid, millel jäid silma erinevad kirjavead. Mõningate puhul süübime ka vormistusse. Tänases postituses analüüsime ühte postrit, mis on avalikult üleval Tartu Lõunakeskuse ürituste reklaamseinal. Foto sellest on tehtud 5. juulil 2024.

NB! Kindlasti ei soovi me kritiseerida plakatite kujundajate/toimetajate tööd. Eesmärk on tuua meie ümber olevat igapäevast kirjakeelt inimestele pisut lähemale ning seda just selles võtmes, et analüüsida tekkinud vigu ja nendest õppida.

Analüüsime lavastuse postrit, mille pealkiri reklaamil on “Õnne valem” ehk Meiereist miljonäriks!”. Esimesena jääb silma kasutatud jutumärkide kuju ja asetus, kuid vaatame pisut ka nende ajalugu ja tausta. Eesti keele jutumärke on mõjutanud paljud keeled, näiteks inglise, soome, vene ja saksa. Seepärast on käibel olnud jutumärke, mis erinevad oma kuju ja asetuse poolest, näiteks [„ ”], [” ”], [« »].  Kuigi aastast 2006 kasutati jutumärke kujuga [„ ”], loobusid 2013. aastal ilmunud ÕS-i koostajad sellisest kombinatsioonist ja käibele jäi [„ “], mis on eesti keeles kõige traditsioonilisem. (EKI teatmik 2022a) Kui pöördume tagasi plakatil olevate jutumärkide juurde, märkame, et need ei ole kõige täpsemad. Jutumärgid peaksid algama alt (kuju on neil nagu number 9 ehk 99) ja lõppema üleval (kuju on neil nagu number 6 ehk 66). See lihtne seletus aitab loodetavasti jutumärkide kujusid paremini meelde jätta.

Samuti ei ole kõige täpsem postril kasutatud sõna näidend, mis on kirjalik tekst. Näidendi alusel tehakse lavastus ning lavastusel on omakorda etendused. Näiteks: näidend on „Kapsapea“ ja Ugala teater tegi sellest lavastuse, mille pealkiri on samuti „Kapsapea“. Sellel lavastusel on etendused 21. ja 22. juunil. Seega korrektne on kasutada siinkohal sõna lavastus.

Lisaks tekitab küsimusi lavastuse pealkirja vormistus. Pealkirjad paneme alati jutumärkidesse, kuid kuna praeguse näite puhul on tegu kaksikpealkirjaga, on siit ühed jutumärgid puudu. Reegel on järgnev: „Kaksikpealkirjad koosnevad kahest pealkirjast, mida ühendab sõna ehk. [—] Kaksikpealkirju on tavaks kirjutada nii, et jutumärke ei korrata, aga sõna ehk järel algav teine pealkiri on suure tähega.“ (Mund 2018) Kui arvestada ka enne selgitatud näidend/lavastus erinevust, tuleb kirjutada lavastus „Õnne valem ehk Meiereist miljonäriks!“.

Pisut ebakorrektne on ka asutuse Eesti Põllumajandusmuuseumi Rukkiküün õigekiri. Reegel on järgnev: „Ametiasutustel on tüübinimetus. See tähendab teatud tüüpi asutuse, ettevõtte või organisatsiooni kirjeldust, millele sageli eelnevad mingid täpsustavad sõnad või sõnaosad, näiteks siseministeerium, eesti keele instituut, veterinaar- ja toidulaboratoorium, rahvakultuuri keskus jne.“ Seega kirjutatakse tüübinimetus tavatekstides väikese tähega. Suure tähega kirjutus on õigustatud siis, kui tekst on ametlik (näiteks leping, kohtuotsus vms). (Mäekivi 2013) Õige on seega Eesti põllumajandusmuuseumi Rukkiküün.

Postril on pisut ebatäpne ka kellaaja kirjutus 19.00. Reegel on järgnev: „Kellaajad kirjutatakse tavatekstis punktiga: koosolek algab 9.00 ja lõpeb 10.15, kauplus on lahti 9.30–17.00. Rahvusvaheline standard näeb tundide ja minutite eraldajana ette kooloni: 19:00. Täistunni puhul ei näidata tavatekstis minuteid: kontsert algab kell 19 (mitte: 19.00), kauplus on lahti 9–18.“ (EKI teatmik 2022b) Seega praeguse näite puhul on kõige korrektsem kirjutada lihtsalt kell 19.

Esitame ka paar kohta, mis on vormistatud korrektselt. Näiteks nimed Piletilevi ja Fienta on kenasti suure tähega, nagu olema peab. Küll aga saab korrigeerida kogu lauseehitust. Postril olevas lauses puudub tegusõna ja lauselõpumärk. Seega korrektne oleks nii: Piletid on müügil piletilevis, Fientas ja muuseumipoes.

Õpime kirjavigadest meie ümber

Ei ole halba ilma heata! Tänu sellele, et vahval postril tehti inimlikke kirjavigu, saime neid analüüsida. Lisa enda tarkuselaekasse lihtne reegel ja nipp, kuidas jätta meelde jutumärkide õige kuju ja vormistus: eesti keeles algavad jutumärgid alt ja lõppevad üleval. All on nad nagu numbrid 99 ja üleval 66 („“).

Lisaks jäta meelde:
→ Näidend on kirjalik tekst, millest tehakse näiteks lavastus, millel on omakorda etendused.
→ Kaksikpealkiri ja selle reegel, näiteks „Õnne valem ehk Meiereist miljonäriks!“. 
→ Ametiasutustel on tüübinimetus, mille kirjutame tavatekstis väikese tähega. Erandiks on see, kui on vaja rõhutada ametlikkust.
→ Tavatekstis me täistunni puhul minuteid ei kirjuta.

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

1. EKI teatmik 2022a. Jutumärgid; https://eki.ee/teatmik/jutumargid/#jutumarkide-kuju. Vaadatud 07.07.2024.
2. EKI teatmik 2022b. Arvukirjutus; https://eki.ee/teatmik/arvukirjutus/. Vaadatud 11.07.2024.
3. Mund, Argo 2018. Keelenõuannete kogu. Kuidas kirjutada kaksikpealkirju?; https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=386. Vaadatud 11.07.2024.
4. Mäekivi, Helika 2013. Millise tähega algavad ametiasutuste nimetused? – Päevakera 28. märts; https://www.paevakera.ee/blogi/millise-tahega-algavad-ametiasutuste-nimetused. Vaadatud 11.07.2024.