Eelmisel nädalal alustasime postituste seeriaga, kus analüüsime postritel tehtud kirjavigu. Esimest osa saad lugeda siit. Teises osas analüüsime Sisevete festivali postrit, mis on avalikult üleval Võnnu aleviku bussijaamas. Foto sellest on tehtud 5. juulil 2024.

NB! Kindlasti ei soovi me kritiseerida plakatite kujundajate/toimetajate tööd. Eesmärk on tuua meie ümber olevat igapäevast kirjakeelt inimestele pisut lähemale ning seda just selles võtmes, et analüüsida tekkinud vigu ja nendest õppida.

Esimesena jääb silma kellaaja vormistus. Siin on märgitud kellaaeg 18:00-23:00 ehk kasutatud koolonit ja lühikest kriipsu ehk sidekriipsu. Kuigi EKI teatmikus on öeldud, et eesti tava järgi kasutatakse numbrite eraldamiseks sisepunkti, näiteks kell 11.45, siis on märkusena toodud, et rahvusvahelise tava järgi võib kasutada ka koolonit, näiteks kell 15:30. (EKI teatmik) Kuna tegu on aga täistundide ja tavatekstiga, siis sellisel juhul minuteid ei märgita (loe selle kohta pikemalt eelmise nädala postitusest).

Lisaks tuleb vahemiku märkimiseks kasutada pikka kriipsu, mille reegel numbrite vahel kasutamiseks on järgnev: „Sõna kuni asenduseks kasutatakse ilma tühikuteta mõttekriipsu: 5.–7. klassi poisid, 12.00–13.30, 1000–1500 elanikku, 3–6aastased lapsed, 1990.–1995. aastal jne.“ (EKI 2009) Võttes arvesse mõlemat reeglit, on õige nii: 6.07 kell 18–23.

Lisaks on postril olevas ajakavas kasutatud kellaaegade märkimiseks nii punkti kui ka koolonit (näiteks 18:30 ja 19.30). Ühtse vormistuse huvides võiks valida ühe variandi – punkti (näiteks 18.30 ja 19.30).

Teine pisike viga, mis hakkab silma, on sõna show vormistamine. Postril on kirjas nii: Siim Jõgioja show laval. Show on tsitaatsõna, mis on võõrkeelne ning tuleb alati tekstis eristada. EKI teatmikus on öeldud, et kui kogu tekst on püstkirjas, tuleb tsitaatsõna vormistada kaldkirjas, aga kui kogu tekst on kaldkirjas, tuleb tsitaatsõna vormistada püstkirjas. (EKI teatmik) Praeguses näites peaks olema nii: Siim Jõgioja show laval.

Tsitaatsõnade käänamiselgi on kindlad reeglid. EKI teatmikus on kirjas nii: „Tsitaatsõnu käänatakse nende hääldusest lähtudes. Käänamisel lisatakse tavalises kirjas ülakoma ja käändelõpp, vajaduse korral tüvevokaal [—].“ (EKI teatmik) Postril on kirjas nii: Paatkond saabub sadamasse – sillal teeb show-d Siim Jõgioja. Sõna show on eristamata ja lause keskel on kasutatud sidekriipsu (lühem kriips), kuigi korrektne on kasutada mõttekriipsu (pikem kriips). Õige on seega nii: Paatkond saabub sadamasse – sillal teeb show’d Siim Jõgioja (sõna show on kaldkirjas, sellele lisandub ülakoma ja käänelõpu d-täht, mis on püstkirjas).
Kusjuures tähele tuleb panna ka seda, et mõttekriipsu ümber jäetakse tühikud. AGA: „Sidesõna asendava pika kriipsu ümber jäetakse tühikud vaid juhul, kui vähemalt üks ühendatav osis kirjutatakse lahku, sidekriipsuga või tühikuga: Euroopa Liidu – Hiina kaubandussuhted, Keila-Joa – Rannamõisa teelõik, 9000 – 10 000 inimest, 14. XI 1920 – 21. XII 2005.“ (EKI teatmik)

Teine võimalus show asemel on kasutada mugandatud variante, mis ei ole samuti valed – sõu või šõu (Sõnaveeb 2024). Õiged oleksid ka sellised variandid:

1. Paatkond saabub sadamasse – sillal teeb sõud ~ šõud Siim Jõgioja.
2. Siim Jõgioja sõu ~ šõu laval.

Sellisel juhul ei ole vaja panna neid kaldkirja ega tekstis kuidagi eristada.

Lisaks on tekkinud väike viga siin: Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas muudatusi, kus on ära jäänud lauselõpumärk ehk praegusel juhul punkt. 

Korrektselt suure tähega on kirjutatud kõik inimeste nimed (Siim Jõgioja, Vladislav Koržets, Marek Sadam). Korrektne on ka lause Sisevete festival on kõigile külastajatele tasuta!, mis algab suure tähega ja lõpus on lauselõpumärk.

Jäta meelde:
→ Vahemike märkimiseks kasutame pikka kriipsu (näiteks kell 18–23).
→ Tsitaatsõnad tuleb tekstis alati eristada.
→ Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse ülakoma ja käändelõpp (näiteks show’d).
→ Lause lõppeb lauselõpumärgiga.

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

1. EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetanud Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut 2022–. eki.ee/teatmik/ (vaadatud 07.07.2024.)
2. EKI 2009. Keelenõuannete kogu. Mõttekriips või sidekriips; https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=155. Vaadatud 16.07.2024.
3. Sõnaveeb 2024. Sõu; https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s%C3%B5u/1. Vaadatud 07.07.2024.