Oluline on teada, et ebameeldivat keelt on nimetatud näiteks ka halvaks keeleks, keeleliseks ebaviisakuseks või keeleliseks […]
Noortekeel on sageli avaliku tähelepanu all: kord arutletakse nende keeleliste pädevuste üle, kord heidetakse ette rohket […]
„Eesti keele käsiraamatus“ on öeldud, et h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole […]
Sünonüümideks peetakse sõnu, millel on samasugune tähendus, seetõttu saab neid sõnu lauses üksteisega asendada, näiteks väike […]
Üks näide kõnekeelsest dialoogist: „„Missa ommä teed?“ „Kinno lähän. Tulä ka!“ „Väga lahä. Lähämä mudugi.““ (Teras […]
Oma- ja võõrsõnade kasutuse kohta on paljud keeleteadlased 20.–21. sajandil jaganud oma hinnanguid. On neid, kes eelistavad […]
20. sajandi esimesel kümnendil hakati rohkem võõrsõnade kirjapildi üle arutlema, nt raamatuarvustustes, mis anti välja sarjas […]
Tsitaatsõnad on „Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ (2019) järgi eesti keeles kasutatavad võõrkeelsed sõnad. Tsitaatsõnad, -väljendid ja -ühendid on […]
Kui Rootsi keeleseadus näeb ette iga õpilase õigust arendada oma emakeele oskust isegi siis, kui tema […]
Keeleõppija Sõnaveeb on hea sõnastik, kus saavad eesti keele kui teise keelena õppijad mugavalt abi oma […]