Eelmise kolme nädala postitustes käsitlesime ebameeldivat keelekasutust ja häirivaid nähtusi suulises eesti keeles (vt postitusi siit ja siit). Täna oleme veel Mailis Sauli bakalaureusetöö lainel ja tutvume ebaviisakusega.
Kuna ebaviisakus on üsna lai ja keeruline mõiste ning see võib iga inimese jaoks olla väga erinev, uuris Mailis Saul ühe osana oma tööst, mida tema intervjueeritavad arvavad, mis võiks teiste inimeste arvates ebaviisakuse alla kuuluda. Küll aga öeldi ka mõningaid selliseid nähtusi, mis neid ennast häirivad ja mis on nende jaoks ebaviisakas. Oluline on teada, et iga näite ees esitatud kood tähistab sugu ja vanust. Näiteks M24, millest M tähistab meest ja 24 vanust. Autor on alati märgitud tähega A. Samuti tasub teada, et need nimetatud nähtused, mis on kaldkirjas, on informantide endi täpne sõnastus. (Saul 2022)
Aga nüüd ebaviisakate nähtuste juurde – ülekaalukalt nimetati roppsõnade kasutamist, mida ütlesid 7 paari 10-st. Ülejäänud ebaviisakuse alla kuuluvaid nähtusi ütlesid kas üks või kaks paari ja need olid:
1) taktitunde puudumine;
2) hinnangu andmine;
3) ebaviisakas tervitamine (peale lendamine);
Näide:
M24: okei. et=ee, et ebaviisakus kui=nagu üldiselt sis=on see=et=ee, ee a=noh se=läheb jällegi käitumise alla, et ma mõtlen lihtsalt=et sellised tavalised asjad=et=ee et=ee, kuidas peaks ütleme tervitama ja nimodi=et=ee, mõni lendab nisama nagu peale, et minu=arust see on ka nagu ebaviisakas, aga=noh see käib vist rohkem nagu käitumise alla.
4) pöördumised (nähvamine, mitteviisakas pöördumine ja palun/aitäh puudulikkus);
5) liigne familiaarsus;
6) käitumine;
7) kuidas inimesega räägid (hoiak; rõhutamine, hääletämber);
8) släng;
9) kohaspetsiifilised/ühiskonna sotsiaalgrupi spetsiifilised fraasid;
Näide:
M24: ― ― ― ee ja ja=võib=olla jah, mis on ka ei kõland=aga lissalt veel=et=et ongi mingid=ee kohaspetsiifilised või=mingi=ää ühiskonna sotsiaalgrupi spetsiifilised fraasid, ää mida ei mõisteta. ee et se=on selline ma=rvan ((ma arvan)) noorte jah noorte et=generatsioonide vahel on seda päris palju mõistmatust, et keel nagu on aren- keele kasutus on lihtsalt erinev ja=ja et see vahepeal põhjustab sellist mittemõistmist või valesti mõistmist.
― ― ―
M24: noh sin=on=ju eesti ja vene keel kõrvuti onju, et kui eestlased väga palju kasutavad nagu pohhui või või tõmbame nihhi, ää mis ee meie ää eesti keele kontekstis ei ole üldse nii terava tähendusega, ää isegi ää õsis on juba olemas sõna ää pohhuist, nii=et=ee aga=noh kui=sa kasutad seda xxx ((linn)), kasvõi eestikeelses vestluses, et sis võib lõppeda halvasti, ütleme nimodi sin ää xxx ((linn)), noh just kui kõrval on vene emakeelega inimesed.
10) tagaklatšimine;
11) sarkasm;
Näide:
M28: ma arvan et=ee se=sama asi ka muidugi, mis eelnevalt sin nüüd öeldi, aga=et ebaviisakuse alla ma liigitaks veel siis sellise, kuidas ma ütlen=ää, osaliselt sarkasmi kasutamist. ehk sis=ää inimesi on ju läbi: interneti=tee lihtsam ää nii=öelda solvata ja sa ei tunne seda tagajärgi nii hästi, sest=et sa ei s- sa ei näe, kuidas see inimene sis=ää lõpuks seal ennast tunneb. [et=ää] et se=on nagu jah siukä:, hästi lihtne on solvata, aga: ongi=et kas sa näost näkku päriselt ka nagu teeksid nimodi=et se=on=nagu nagu väike kaitsemüür on ees. et üldjoontes inimesed, kui päriselus ikkagi suhtlevad=sis pool juttu jääb tavaliselt ikkagi hammaste vahele.
A: [{aga}]
A: aga kui suulises suhtluses võtta just.
M28: mhmh?
A: kas siis võiks ka see sarkasm olla see, mis häirib.
M28: ee ee noh see juba oleneb sis inimese sellisest=ää teadlikkusest, et kas ta oskab kokku viia selle nii=öelda mõnituse ja sarkasmi nagu et=ää, kas ta saab aru=et tema kulul tehakse nalja või ta ei saa=et. mõni teeb seda maru peenelt ja mõni: paneb küllaltki otse=et. see oleneb jälle inimesest=et.
A: mhmh?=
M28: =et seda on siuke raske nagu öelda nimodi.
12) ei lase teisel rääkida;
13) vahelerääkimine;
14) kassiirid ei viitsi viisakalt suhelda;
15) klienditeenindaja tõredus;
16) järsud või käskivad laused. (Saul 2022: 26, 31, 36–38)
Ebaviisakuse definitsioon
Intervjueeritavatelt küsiti ka seda, milline on nende jaoks nende enda sõnastusega ebaviisakuse definitsioon või kuidas nad selle lühidalt kokku võtaksid. Märksõnad esitati kategooriatena, mis informantide vastustest välja tulid. (Saul 2022: 38)
Mitmed informandid esitasid ebaviisakuse definitsiooni all selliseid sõnavaraga seotud märksõnu nagu sõnakasutus võib olla hästi lajatav või pealiskaudne; släng; familiaarne lähenemine; ropendamine ning teise kohta ennatlike järelduste tegemine, mida ta pole öelnud (teravad väljendid ja võrdlused, nt sa oled nohik). Samuti öeldi, et elementaarne viisakus võiks siiski olla, mille all mõeldi seda, et kassiiridele poes võiks öelda tere. Lisaks tõi üks inimene ebaviisakuse definitsiooni all välja iseenda (tema teod ja jutt pole viisakas). (Saul 2022: 38)
Käitumise all esitasid informandid nii lihtsalt käitumist kui ka ühiskonna ootustele mittevastavat käitumist; käitumise ja sõnade kooslus, mis ei ole ühiskondlikult aktsepteeritav; harimatust (oskamatus käituda); kombeid; moraalset käitumist; sotsiaalsed normid, milline peaks olema viisakas käitumine ja kui neid ei jälgi ja käitud nii nagu ise heaks pead (ei arvesta teistega), siis see on ebaviisakas. (Saul 2022: 38–39)
Nii mitmedki informandid esitasid selliseid nähtusi, mis sisaldavad endas hääletooni komponenti. Näiteks öeldi, et kõne on natuke ebameeldiva tooniga; kõnemaneer; milline on suheldes hääletoon; räuskamine. (Saul 2022: 39)
Inimestesse saab suhtuda väga erinevalt. Siia kategooria alla on koondatud sellised informantide öeldud nähtused nagu kuidas suhtud, mis pärast tehakse ja mida räägitakse; austuse puudumine teise inimese vastu ning vähene austus teise inimese vastu; ülbus; üleolev suhtumine; lugupidamatus; liigne isekus; vähene empaatia; kehakeeles ollakse üleolev, siis ei soovita selle inimesega suhelda; hoiakust näeb ära, kas inimene on sinuga edaspidi viisakas/üleolev/ülbe või ta ei soovigi sinuga tegemist teha. (Saul 2022: 39)
Veel on kokku koondatud kolm muud nähtust, mis ei sobinud enne nimetatud kategooriatesse. Nendeks on emotsioonid; mittenormaalne suhtlemine inimestega; oskamatus rääkida, mille all mõeldi, et ei osata luua kontakti (ei kuulata teist ära ja hakatakse sõnu loopima). (Saul 2022: 39)
Enim on näha, et välja tuuakse käitumist, mis on kas teiste inimeste või ühiskonna poolt mitteaktsepteeritav, ollakse ülbe või lugupidamatu teise vastu ning inimeste jaoks võiks ebaviisakuse definitsiooni kuuluda ka sõnavara, mida kasutatakse teise inimesega suhtlemisel. (Saul 2022: 39)
________________________________________________________________________________________________________________
Allikas
Saul, Mailis 2022. Suhtluse häirivad asjaolud: intervjuud 20–30aastaste Lõuna-Eesti noortega. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool.
No responses yet