Tartu Ülikooli doktorant Axel Jagau on leidnud, et eesti keelt saab tugevamaks muuta vaid seda “nahaalselt” kasutades, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. On mitmeid põhjusi, miks eesti keel on pigem suur keel kui ohustatud ja väike keel. Kuigi see pole nii. (Jagau 2022)

Ekslikult arvatakse juba aastakümneid, et eesti keele ohustajaks on noorte keelekasutus, kus on käibel ingliskeelsed sõnad ja fraasid. See on tegelikult asjata hirm ka Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides, kus pole kuigi tõenäoline, et noored läheksid täiesti üle inglise keelele ning pärast seda enam eesti keelt ei oskaks. Seda nimetatakse slängiks, kus noortel on vajadus erineda oma vanematest ja keel pakub selleks võimaluse. Erinevate gruppide sama keele veidi erinev keelekasutus näitab pigem seda, et keel on rikas. Näiteks annab murdekeele rääkimine võimaluse muuta oma keelekasutus omapärasemaks. (Jagau 2022)

Samuti tunnevad eesti keele huvi väikekeelte uurijad ja ka kõrgharidust antakse selles keeles. Lisaks kasutatakse eesti keelt kõigis eluvaldkondades ja eesti keele rääkijate arv kasvab pidevalt. Veel tuleb arvestada sellega, et keeled muutuvad ajas ja ükski keel pole kunagi “valmis”. Eesti keele ja teiste väiksemate keele kaitsmiseks tuleks liikuda selles suunas, et neid keeli kasutataks kõrghariduses ja teaduses. Seetõttu tuleks magistri- ja doktoritöid kirjutada võimalikult palju eesti keeles. Seda põhjusel, et keelt ohustaks kindlasti see, kui kõrgharidust antaks inglise keeles. (Jagau 2022)

_______________________________________________________________________________________________________________

Allikas

Jagau, Axel 2022. Axel Jagau: eesti keel on suurkeel. Eesti Rahvusringhääling 14. juuni; https://www.err.ee/1608629173/axel-jagau-eesti-keel-on-suurkeel. Vaadatud 18.07.2022.