Paljudel eesti keelt teisena õppijatel on raskusi eesti keele omandamisega. Eesti keele kui teise keele ekspert Mare Kitsnik on välja toonud, et eesti keele õppimisega seotud raskuskohad seisnevad selle liigses raskuses, vähestes suhtlemisvõimalustes selles keeles, heade kursuste ja õpikute puudumises ning samuti väheses õpimotivatsioonis. (Kitsnik 2019) Nendest tõsiasjadest hoolimata soovime, et keele õppimine oleks veelgi kergem ja kaasahaaravam. Paraku pole selleks ühtki kindlat nippi, mis seda võimaldaks. Keele õppimine on igaühel individuaalne protsess, mistõttu oleneb see nii õppijast endast kui ka väliskeskkonnast. Sellegipoolest saab igaüks midagi ära teha, et püsida eesti keele omandamisega järjel. 

Nii on iseendaga tööd teinud näiteks eesti keel teise keelena õppija ja praegune kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk. Ta tõdeb, et üldharduskool võib küll anda grammatikateadmised ja sõnavara, kuid puudu jääb reaalsest suhtlusest ja päriselu olukordadest. Tepljuki sõnul kogeb eesti keel teise keelena õppija eesti keele tähtsust erinevalt ning mingil eluetapil mõistab veelgi enam, miks tal seda vaja on. Tema hinnangul on oluline tegur keele õppimisel kindlasti motivatsioon. Seega tuleb endale teadvustada ja selgeks teha, miks on vaja eesti keele oskust ehk mida see võimaldab. On palju ameteid, kus ilma eesti keeleta me Eestis tööd ei saa. Nii oli ka Tepljukil soov saada Eesti kodanikuks ja töötada avalikus teenistuses. Selleks tegi ta palju iseseisvat tööd: lugedes eestikeelset kirjandust ning vaadates ja kuulates eestikeelseid saateid, filme ja raadiot. (Tepljuk 2021)

Kuid mitte igaühel ei jagu piisavalt motivatsiooni ja oskusi, et keelt iseseisvalt omandada. Selleks võib vaja minna välise keskkonna tuge ehk reaalset suhtluskeskkonda. Eesti keele kui teise keele õpetaja Külli Kuri hinnangul on rääkimine keeleõppes võtmetähtsusega, kus õppija peaks saama nii kuulda kui ka ise kaasa rääkida (Kuri 2021). Tartu Ülikooli eesti keele teise keelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik toob välja, et siinkohal on suureks abiks LAK-õppe metoodika, mis pöörab tähelepanu kasutus- ja sisupõhisele õppele ning mille juures arvestatakse huvitavate, aktiivsete ja jõukohaste õppematerjalide ning -tegevustega. (Kitsnik 2021)

LAK-õpe sisaldab endas kolm põhilist aspekti, mida tasub keele omandamisel silmas pidada. Esimene oluline aspekt on materjali jõukohasus, mis ei tohiks õppija jaoks olla liiga raske ega ka kerge. Tunni ülesehitus ja ülesanded peaksid olema kooskõlas õpilase tasemega. Teine aspekt on aktiivsus ehk õppijal peab olema eri tüüpi ülesandeid lugemisest kuni kuulamiseni. Seejuures oleks hea, kui materjal ja ülesanded põhineksid reaalelul ehk kirjeldaksid päriselu olukordi. Kolmas aspekt on huvitavus ehk õppematerjal ja -ülesanded peaks õppijat käima tõmbama ning temas soovi tekitama nendega tegeleda. (Kitsnik 2021)

Ka Kirjuta & Räägi eratundides pöörame suurt tähelepanu eelmainitud LAK-õppe aspektidele. Püüame tunni kujundada vastavalt Sinu soovidele ja vajadustele. Kui tunned puudust eesti keele suhtlemis- või kirjutamisoskusest, siis oled oodatud meie era- või rühmatundi. Registreeri end juba täna tundi siin!

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

Kitsnik, Mare 2021. Teises keeles õppimise toetamine. https://opleht.ee/2021/11/teises-keeles-oppimise-toetamine/. Vaadatud 5.11.2022.

Kuri, Külli 2021. Vajadus eesti keele kui teise keele tundide järele on väga suur. https://opleht.ee/2021/03/vajadus-eesti-keele-kui-teise-keele-tundide-jarele-on-vaga-suur/. Vaadatud 5.11.2022.

Tepljuk, Artjom 2021. Mis motiveerib teise emakeelega inimest eesti keelt õppima? https://opleht.ee/2021/04/mis-motiveerib-teise-emakeelega-inimest-eesti-keelt-oppima/. Vaadatud 5.11.2022.