Noortekeel on sageli avaliku tähelepanu all: kord arutletakse nende keeleliste pädevuste üle, kord heidetakse ette rohket inglise keele kasutust. Kuigi keeleuuendustele vastuvõtlike teismeliste keelepruugis võib märgata rohkelt inglise keele mõjusid, siis andmed näitavad, et kõnelejate inglise keele kasutuse osakaal väga varieeruv. Tartu ülikooli teismeliste keele uurimisrühma hinnangul tingivad varieerumist peamiselt suhtlusolukord, vestlusteema ja noorte keeleline taust.

Miks üldse uurida noortekeelt?

Keeleteadlased leiavad, et nii nagu teismeeas läbib inimene olulise arenguetapi, nii ka tema keelepruuk muutub. Noored on reeglina erinevatele keeleuuendustele vastuvõtlikumad kui näiteks täiskasvanud; osa neist uuendustest jääb, osa aga kaob. Selleks, et uurida, millised uuendused jõuavad noorte keelde, on vaja keeleandmeid. Projekti „Teismeliste keel Eestis“ (TeKE) käigus koguti neid kokku 131 noorelt; uuritav andmestik sisaldab nii suulisi kui ka tšätivestlusi. (Aasa jt 2022)

Ingliskeelseid sõnu kasutati suulistes vestlus 3,4% ulatuses ja tšätivestlustes aga 7,5%. Seejuures individuaalsel tasandil see kasutus varieerus – mõni kõneleja kasutas inglise keelt märgatavalt rohkem kui teine. Ingliskeelsed sõnad ja väljendid reeglina kohanesid eestikeelse lause grammatikaga, nt me pidime full lõuna tegema ju või nagu jutt on all over the place. Põhjuseid, miks inglise keelt kasutatakse, on erinevaid: näiteks soovitakse väljendada grupikuuluvust, tugevaid emotsioone või tsiteerida kedagi. (Aasa jt 2022)

Tulenevalt nende emotsionaalsusest leidub teismeliste keeles sageli intensiivistajaid ehk sõnu, mis suurendavad (vrd ilus ja väga ilus) või vähendavad (vrd raske ja pisut raske) teiste sõnade määra. Kokku leiti uurimisainestikus 79 erinevat intensiivistajat. Kõige rohkem kasutati üldlevinud intensiivistajaid, nagu näiteks nii, väga või suht, aga leidus ka värvikamaid näiteid, sh jumala, räigelt või rets. Ingliskeelsetest intensiivistajatest kasutati enim sõna full ’täielik, täiesti’. (Aasa jt 2022)

Noortekeeles on ka väga sage sõnade nagu ja mingi kasutus. Mõlemaid kasutati nende algtähenduses võrdluse ja ebamäärasuse kirjeldamiseks. Sageli kasutati neid koos kontekstis, kus otsiti sobivat sõna. Näiteks: „Toitusimegi fucking nendest krõbinatest ja nagu mingi nihukestest toodetest, on ju.“ Inglise keele mõjul kasutatakse neid ka tsiteerimisel. Näiteks: „Maimu sõitis ka mööda, siis ta oli nagu mingi „Ma arvasin, et suga juhtus midagi”. Ma olin nagu „Aa”.“ (Aasa jt 2022)

________________________________________________________________________________________________________________

Allikas

Aasa jt = Aasa, Triin; Korkus, Mari-Liis; Lindström, Liina; Mandel, Aive; Pilvik, Maarja-Liisa; Vihman, Virve 2022. Kui hukas on tänapäeva noorte keelekasutus? Postimees 7. okt; https://arvamus.postimees.ee/7620383/keeleteadlased-kui-hukas-on-tanapaeva-noorte-keelekasutus. Vaadatud 28.10.2022.