„Eesti keele käsiraamatus“ on öeldud, et h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav (EKK 2020: 60).

Siit tulenevalt väike arutlusküsimus: kas Sa oled pannud tähele, et Sa ise või keegi teine ei häälda sõna algul h-tähte välja?

Põhjusi, miks see nii on, on mitmeid. Pire Teras ütleb: „Üks põhjus võib olla h häälduse varieerumine tegelikus keelekasutuses. Sellele hakati tähelepanu pöörama juba 17. sajandil eesti esimestes grammatikates. 20. sajandi alguses tõdeti, et kuigi enamikus murretes jääb sõnaalguline h hääldamata, võib siiski mõnes piirkonnas, nt Kagu-Eestis, selle hääldamist veel kuulda. Samuti peeti h hääldamist haritlaste kõnepruuki kuuluvaks. Keelekorraldajad on pidanud sõnaalgulise h säilitamist kirjapildis vajalikuks, arvestades õigekirja traditsiooni põhimõtet.“ (Teras 2019: 27) Samuti on h-tähel oluline roll tähenduste eristamisel, näiteks haare vs aare (Teras 2019: 28).

Huvitav on fakt, et h-tähe hääldamise osakaalu põhjal saab otsustada, kui ametlik kõneolukord parajasti on. Kui näiteks tekst on ettelugejal silme ees, hääldatakse h valjusti lugedes enamikel kordadel välja. Avalik-ametlikus suhtlussituatsioonis (nt ettekannet pidades) hääldatakse h sõna algusesse kolmveerand juhtudel, aga näiteks sõpradega suheldes hääldatakse h-täht sõna alguses välja vaid kolmandikul juhtudel. (Teras 2019: 28)

Pire Teras lisab: „On leitud, et h hääldamist võib leida rohkem nt naiste kui meeste kõnest, rohkem kõrgema kui madalama haridustasemega kõnelejatel. h väljahääldamist soodustab sõna lauserõhulisus, samuti hääldatakse h-d järjekindlamalt isikunimedes ja väiksema esinemissagedusega sõnades.“ (Teras 2019: 28)

Jäta meelde: kui soovid avalik-ametlikus suhtluses mõjuda ametlikumalt, tuleb harjutada h-tähe korrektset väljaütlemist sõnade algul. Küll aga lisab Teras: „Sõnaalgulist h-d hääldades ei tuleks aga üle pingutada, sest eesti helitu kõri-hõõrdhäälik h on lühikesena niikuinii üsna nõrgalt hääldatud.“ (Teras 2019: 28–29)

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

EKK = Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020. Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut; https://www.eki.ee/books/ekkr20/ekkr20.pdf.

Teras, Pire 2019. Hääldusmõtted 1. Kas hakkame hääldama või akkame ääldama? – Oma Keel 2019, 1, 27–29; https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2019_1/OK-1-2019_04.pdf. Vaadatud 22.08.2022.