Eelmisest, 5. novembri blogipostitusest said teada, mida võib mõista ebameeldiva keelekasutuse all ja missuguseid nähtusi nendeks nimetatakse näiteks inglise keeles ning mis ärritab inimesi soome keeles. Mailis Saul uuris aga enda bakalaureusetöös, mida teadvustavad 20–30aastased noored selle kohta, mis neid endid ja üleüldiselt inimesi nende arvates suulises suhtluses häirib/võiks häirida (Saul 2022: 5).

Kõik saadud vastused on koondatud kategooriateks, mille hulka on arvestatud nii need vastused, mida intervjueeritavad ütlesid, et häirib neid endid keeles, kui ka need, mis võiks nende arvates inimesi üldiselt häirida. Olgu öeldud, et sõnavara, nii nagu seda kasutasid informandid, on tekstis esitatud kaldkirjas. Lisaks kasutatakse näidete esitamisel koode, nt M20, millest M tähistab meest ja 20 vanust. Autor on alati märgitud tähega A. (Saul 2022: 19, 21)

Esimene kategooria on SÕNAVARA, mille alla on koondatud sidesõnade/parasiitsõnade, roppuste, lühendite, slängi, inglise keele kasutamine, kohaspetsiifilised või ühiskonna sotsiaalgrupi spetsiifilised fraasid ja sõnavara või sõnakasutus on hästi väikene. Kõige populaarsem vastus neist oli roppuste kasutamine, mida nimetas 10-st paarist 9.

Näide sõnavarakategooriast:
A: kas=oskad mõne: näite tuua slängist?
M21: kõige lihtsam ok, lebo, ee jolo ((you only live once)), svääg ((ingl swag)) ja: midagi sellist=ma:=ei oska ise ka enam nii täpselt. kunagi tuli neid asju päris palju enda suust ka. (Saul 2022: 21–22)

Teine kategooria on ARUSAAMATU KEEL, mille alla on kokku pandud sellised häirivad nähtused nagu vene keel ja vanapärane ning murdeline keel.

Näide arusaamatust keelest:
M26: ää äirib äirib näiteks see suulises suhtluses et=ee, kui=sa lähed näiteks, oled Eestis=aga lähed kuskile Narva või kuskile sinnapoole, et siis kuuled aind vene keelt vaata. et=ee, et eesti keelt näiteks üldse ei kuule noh. et see häirib küll. et kui=sa Eestis elad ja nimodi=et sis võiks ikkagi poemüia ja=nimodi võiks rääkida eesti keelt. (Saul 2022: 28)

Kolmas kategooria on SUHTLUSVIIS, kus käsitletakse selliseid nähtusi nagu kõvasti/valjusti naermine või rääkimine, üldine labasus, üldine ebaviisakus, kus enamike nähtuste puhul ei arvestata teise inimese tunnetega ja üldine ebaviisakus, kust ei kuma läbi niivõrd see, et teise tundeid riivataks. Lisaks koondati siia alla sellised häirivad nähtused nagu liiga kiiresti rääkimine, vanemad inimesed väljendavad ennast lakooniliselt ja keeleliselt pikalt väljendumine.

Näide suhtlusviisist:
M21: noh kuna präegu on koroona=aeg, sis=ä võib=olla see=et ää klienditeenindaja ütleme sis on=ä natuke tõre. et a la näiteks noh präegu peab kindlalt maski kandma, aga: siin mõnda aega tagasi ju=se otseselt kohustuslik ei olnd, se=oli soovituslik, ja sis=olid teatud klienditeenindajad, kes:=ää nagu lendasidki peale, ütlesid=et ma ei teeninda sind, pane mask ette. ehk siis ää päris nimodi ka ei:=ei oleks nagu mõistlik, et viisakalt saab ka rääkida. (Saul 2022: 29, 31)

Neljas kategooria on KIRJAKEELE NORMIST HÄLBIMINE, kus on käsitletud selliseid nähtusi, mis on koolis õpitud, kuid suulises kõnes öeldakse teisiti ning seetõttu need häirivad kas informante isiklikult või nad arvavad, et see võiks teisi häirida. Siia alla nimetati õigete sõnade vales vormis kasutamist, sarnaseid sõnu kasutatakse valesti ning käänatakse valesti või sõnalõpud on valesti, sõnavara kasutus.

Näide:
N24: no: ma arvan=et äkki: võivad häirida=kui kasutatakse need õiged sõnu vales vormis, kuigi nagu rääkides on=vist nagu kõik lubatud, aga nagu: ma=ei noh ma ei oska seletada täpselt. aga noh, kui keegi kasutab=ää sellise asemel siuke. (Saul 2022: 32–33)

Pooled häirivad nähtused keeles on nüüd esitatud. Järgmises blogipostituses saad teada, mis inimesi veel häirib/võiks häirida. Seniks aga mõtle, mida Sina oleksid vastanud küsimusele „Mis Sind suulises suhtluses häirib?“. Ja seda just keeles, mitte käitumises! Polegi nii lihtne, mis?

________________________________________________________________________________________________________________

Allikas

Saul, Mailis 2022. Suhtluse häirivad asjaolud: intervjuud 20–30aastaste Lõuna-Eesti noortega. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool.

• Facebook
• Instagram