Eestis kogub aina enam ja enam populaarsust halloween*, mida tähistatakse 31. oktoobril. Mis püha see on ja kuskohast on see alguse saanud?

„Halloween on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows’ Even, misjuures Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut). Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev.“ (BERTA 2004)

Ei saa salata, et halloween hakkas meil levima 1980. aastate lõpus meedia tõttu. Meie jaoks oli see uus püha, mis ühendas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva kombeid. Küll aga ei saanud see püha ei Eestis ega mujal Euroopas liialt palju head tagasisidet erinevatel põhjustel. Näiteks kardeti, et enda tavapärased pühad jäävad varju või et see on liiga ameerikalik. (BERTA 2004)

Halloweeni populaarsuses mängivad olulist rolli iirlaste traditsioonid. „18. sajandist hakkas Iirimaal levima komme tuua ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees, mis ongi halloween’i kõrvitsalaterna eelkäija.“ See muutus halloween’i tunnuseks nii Iiri- kui Šotimaal ja ühtlasi pidi see tähistama esivanemate hingi. Iiri emigrandid kandsid selle tava Ameerikasse, kus tehti sama, kuid kaalika asemel kasutati kõrvitsat. Sealt sai alguse ka kõrvitsatest õudsete nägude väljalõikamine. Halloween’i tõttu jäeti Ameerikas kõrvale pühakute- ja hingedepäev. Nüüd on see seal nii populaarne, et selle juurde käivad näiteks ka õudusfilmid ja kummitusjutud ning oma populaarsuse ja kulutuste poolest jääb see alla vaid jõuludele. (BERTA 2004)

Mis pühad on Samhain ja pühakutepäev?

Samhain tähistab keldi uusaastat ehk suvelõppu, mis sarnaneb meie mihklipäevaga. See on aeg, mil ilmad lähevad külmemaks ja võimust võtavad tubased tegevused nagu eestlastelgi. Lisaks lõpetati siis ka viljalõikus. Kuna kõik langes ühte aega, oodati koju ka oma esivanemate hingi, kus on taaskord sarnasus meie hingedeajaga. Kuna Samhaini kohta on vähe fakte, on seda erinevate teadlaste poolt ka erinevalt tõlgendatud. (BERTA 2004)

Pühakutepäev on päev, mille paavst Bonifacius IV ametlikult kinnitas (7. sajandil), et kõiki pühakuid korraga meeles pidada ja austada. Esialgu peeti seda 13. mail, kuid paavst Gregorius III (8. sajandil) lükkas selle uuele kuupäevale – 1. novembrile. „Paljude ajaloolaste arvates toimiti nii, et tõrjuda Samhaini ja muid paganlikke tähtpäevi. Samhaini kui hingede ja üleloomuliku maailmaga kohtumise kombestik jäi pühakutepäeva ametlikust tähistamisest kõrvale, kuid jäi püsima rahvapärastesse tavadesse.“ (BERTA 2004)

* Sõna halloween võib kirjutada ka suure tähega Halloween, kuid mõlemal juhul kirjutame selle kaldkirjas, kuna tegu on tsitaatsõnaga. Eesti keeles võib öelda ka kõrvitsapüha. (Sõnaveeb 2024) „Inglise keeles kirjutatakse pühanimetused suure algustähega, tsitaatsõna puhul võib järgida nii lähtekeele kui ka eesti reeglit. Kehtivad tsitaatsõna käänamise ja liitmise reeglid, näiteks sõnades halloween’i-pidu, halloween’i-kostüüm.“ Küll aga tuleb tähele panna, et näiteks mardi- ja kadripäev kirjutame väikese tähega, nii nagu tähtpäevad ja pühad ikka. (Leemets 2021) NB! Tsitaatides on sõna püstkirjas, kuna nii oli algallikas vormistatud.

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

BERTA 2004. Halloween – 31. oktoober; https://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-halloween.php. Vaadatud 21.09.2024.

Leemets, Tiina 2021. Keelenõuannete kogu. Kõrvitsapühast kadrini; https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=463. Vaadatud 21.09.2024.

Sõnaveeb 2024. Halloween; https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/halloween/1. Vaadatud 21.09.2024.