Kas tead, mis on kantseliit ja kuidas seda ära tunda? Võimalik, et oled sellega kokku puutunud ja kasutad ikka veel kantseliidile omaseid sõnu ning väljendeid. Kui ei, siis loe järgnevalt kaht lauset ja otsusta, milline neist on parem, milline aga halvem?

1. lause: Antud situatsioonis leiab hetkel aset uuringu teostamine, kas see isik oli selle väite osas soosiv või mitte.

2. lause: Hetkel uurime, kas isik soosis seda väidet.

Kas nõustud, et esimene lause on pikk, lohisev ja raskesti mõistetav? Seevastu teine lause lühike ja arusaadav. Jah, nii on see tõepoolest. Esimese lause puhul tuleks kantseliiti osata ära tunda ja seda sootuks vältida, sest raskendab tekstist arusaamist. Selles on kasutatud tühisõna antud, sõnakordust see ja selle ning tühiverbe leiab aset uuringu teostamine ja oli selle väite osas soosiv. Teine lause on hea näide sellest, kuidas oleks esimest lauset saanud selgemini esitada.

Sõnaveebi järgi on kantseliit ametlikul asjaajamisel kasutatav kohmakas ja keerukas keelepruuk (Sõnaveeb 2023). Seda kasutatakse enim seal, kus tegeletakse seaduste ja õigusdokumentatsiooniga, mistõttu on seda nimetatud ka kui bürokraatiaslängiks ja -keeleks. Kuna riigi toimimiseks kasutatakse bürokraatiat, siis on kantseliit meile suurim murekoht. Tagajärjeks võib olla suutmatus mõista ja toimida ametlike kirjade järgi, mis võib piirata meie vabadust ning suurendada bürokraatide võimu. 

Samuti kohtab kantseliiti teisteski igapäevatekstides (ka suulises suhtluses), millel ei tohiks kirjakeeles sugugi kohtagi olla. Kantseliiti on võimalik ära tunda, kui selles on:
→ tühisõnad, mis ei anna midagi juurde ja neist võib julgelt loobuda (nt antud, nimetatud, käesolev ja sellega seoses vs seetõttu),
→ kulunud stampväljendid, millega liialdatakse (nt Kartuli mädabakteri saab laboris välja lülitada. vs Kartuli mädabakteri saab laboris kahjutuks teha / peatada. (AMSS 2023));
→ võõrkeelsed mallid, eriti inglise keelest sõna by me (nt See raamat on kirjutatud minu poolt. vs Mina kirjutasin selle raamatu.);
→ adverbide ülekasutus (nt siis ja ka);
→ pikad fraasid, mis muudavad lause lohisevaks ja arusaamatuks (nt Õppekava kontseptsioon seab esimesele, tähtsaimale kohale kooliks ettevalmistuse, mitte aga laste kasvatamise avatud meele ja sallivate väärtustega inimesteks, mis võiks olla olulisim ning õppekava võiks hõlmata kogu vanusegrupi. vs Õppekava kontseptsioon seab esimesele kohale kooliks ettevalmistumise, mitte laste kasvatamise avatud meele ja sallivate väärtustega inimesteks – see võiks meie hinnangul olla olulisim. Lisaks võiks õppekava hõlmata kogu vanuserühma. (Viirmets 2021)),
→ sõnakordused (nt lisaks ka, sealhulgas ka ning muu hulgas ka);
→ jpm. 

Selleks, et tekstid oleksid igaühe jaoks arusaadavad ja selged, tuleb kasutada selget keelt. Selgele sõnumile vastab tekst siis, kui lugeja: leiab vajaliku teabe kergesti, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda.

Loe selge keele kohta rohkem: https://eki.ee/teatmik/mis-on-selge-keel/.

Samuti külasta selge keele veebilehte: https://selgesonum.ee/.

Hea lõputööde kirjutaja, sisulooja või mis tahes muu teksti kirjutaja, ära jäta oma teksti hooletusse seepärast, et Sa ei tea, kuidas kantseliiti ära tunda ja oma teksti seeläbi viimistleda. Usalda oma tekstid meile ning asjatundlikud ning parimad keelekorrektorid ja -toimetajad aitavad need korda teha. Kirjuta meile oma ideest ja soovist juba täna siin!

_______________________________________________________________________________________________________________

Kasutatud allikad

AMSS = Ametniku soovitussõnastik. https://www.eki.ee/dict/ametnik/. Vaadatud 28.03.2023.

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/. Vaadatud 28.03.2023.

Viirmets, Anni 2021. Ühe riigiasutuse teekonnast ilusamate ja ühtsemate ametikirjade poole. – Õiguskeel 2021/2.