Üte on kiilu eriliik, mis üldiselt eraldatakse komadega ja mis näitab, kelle poole pöördutakse. Näiteks: „Tere, Tiina! Hei, sina seal, tule siia! …“ (EKI teatmik) Küll aga ei panda koma järgmise näite puhul: „Hea kolleeg Tiina! …“ (EKI teatmik) Seda seetõttu, et eeslisandi põhjaks olev nimi ei ole üte (EKI teatmik). AGA: „ .. „Tere, hea kolleeg Tiina!“ …“ (Raadik 2022: 51) On veel mõningaid juhtumeid, kus koma vaja ei ole. Näiteks osade kinnisväljendite puhul nagu „„Tule taevas appi!“ …“ (Raadik 2022: 49)

Kui varem olid omad reeglid selles, kuidas komastada ütet laiendavaid hüüdsõnu, siis nüüd on nende komastamine kindlate reeglite puudumise tõttu vaba. Seega võib kirjutada nii „ .. „Oh, Mari!“ .. “ kui ka „ .. „Oh Mari!“ …“ (Raadik 2022: 49–50) Lisaks võib tekkida küsimus, kuidas komastada ütet laiendavaid sidesõnu nagu kuid ja aga. Vastus on lihtne – neid kirjutatakse üldiselt ilma komata. Näiteks „Aga ema, kas Janar võib ööseks tulla, kui ta koju ei viitsi minna?“ (Raadik 2022: 50) Maire Raadik ütleb kokkuvõtvalt nii: „Kuna rõhutamine ja paus on nähtused, mis kipuvad isikuti suuresti erinema, võiks ütet laiendava hüüd- ja sidesõna komastamine jääda iga kirjutaja enda otsustada. Kes tajub pausi, eriti pikema ütte puhul, võib panna koma, kes pausi ei taju, ei pruugi ka koma panna.“ (Raadik 2022: 50) Küll aga soovitab Raadik, et kui lause on pikk ja ütterohke, siis võiks komad ütte ja hüüdsõna vahelt ära jätta, et lauset liigselt mitte ära hakkida (Raadik 2022: 51).

Käsitleme veel ühte komakasutust, mis seostub samuti pisut üttega: kas kirjutada „„tead, mis”” või „„tead mis”” (Raadik 2022: 51). Need on suhtluskiilud, samuti nagu kuule, vaata, mäletad, vabandust, nii et jne. Raadik ütleb, et keelekasutusest on näha, et need eraldatakse alati muust lausest, aga kiilu sisse (sõnade tead ja mis vahele) tavaliselt koma ei lisata. Näiteks: „Tead mis, mul oli sama jama.“ (Raadik 2022: 51–52) Kui aga käsitleda seda kui kõrvallauset, on komade panek põhjendatud. Näiteks: „Tead, mis, mulle ei meeldi sellised küsimused.“ (Raadik 2022: 52) Seega on siin jällegi kirjutaja otsustada, kas käsitleda kiilu kui väljendit ja koma mitte panna või käsitleda seda kui kõrvallause analoogiat ja panna koma. AGA: kui sõna mis alustab kõrvallauset, tuleb koma kindlasti panna. Näiteks: „Teate, mis ma sellest õppisin? .. “ (Raadik 2022: 52)

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toimetaja Peeter Päll. Koostanud Peeter Päll, Maire Raadik, Ülle Allsalu, Katrin Hallik, Katre Kasemets, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Geda Paulsen, Lydia Risberg, Arvi Tavast, Mari Vaus. Tallinn: Eesti Keele Instituut 2022 –. https://eki.ee/teatmik/koma/?highlight=%C3%BCte#kiil-sh-ute. Vaadatud 14.07.2022.

Raadik, Maire 2022. Kaks komaseika. – Oma Keel 1, 49–53; https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2022/06/Raadik.pdf. Vaadatud 14.07.2022.