Ilmselt on meist paljud enda kohta öelnud „ma ei oska kirjutada“ või „mul lihtsalt pole annet kirjutamises“. Nähes enne kirjutamist valget lehte enda ees või lugedes teiste tekste, võime end leida olukorrast, kus sellised hinnangud on kerged tulema. Tegelikult pole kirjutamisoskus seotud niivõrd ande kui tahte ja harjutamisega. Teadagi teeb harjutamine meistriks – nii on ka kirjutamisega. Jagame Sinuga mõningaid nõuandeid, mida on mis tahes teksti kirjutamise puhul oluline meeles pidada.

Tee kirjutamine protsessiks

Me ei pruugi sellele mõelda, kuid kirjutamine on kui protsess, mistõttu koosneb see mitmest etapist, mille hulka kuuluvad teema valimine, ideede kogumine, mustandi kirjutamine, lõikudeks jagamine, teksti toimetamine, selle parandamine jpm. Seetõttu ei saa me kirjutamisest mõelda kui sirgjoonelisest liikumisest, sest paratamatult on vaja teha muudatusi mitmes etapis korraga või minna eelmise etapi juurde tagasi. See eeldab pidevat tööd tekstiga, millisel juhul võid mitmeid kordi seda kavandada, kirjutada ja läbi lugeda enne kui jõuad puhtandini. Seega tea, et teksti kirjutamine nõuab aega ja järjepidevust. Kui teha seda väikeste sammude ehk etappide kaupa, on ka väikseid võite rohkem, mis võib kirjutamise motivatsiooni tõsta.

Jäta pisiasjad viimaseks

Tihtipeale arvatakse, et kui keelevaistu pole, eriti õigekirja ja grammatikat ei oska, siis ei saagi üldse kirjutama hakata või tekst ei ole seetõttu hea. See pole tõsi. Üks takistus kirjutamisel ongi pisikeste asjade pärast muretsemine. Nende pärast ei tasu liialt pead murda. Märksa rohkem aega kuulub kogu teksti valmis saamisele kui tahad kohe alguses nii-öelda puhast teksti saada (ehk õigekiri ja grammatika on ka korras). Õigekiri ja grammatika on vaid „väiksed mutrid“ kogu tekstiloomes. Võid ehk arvata, et õigekirja puhul on võimalik hinnata Sinu kui kirjutaja keeleoskust, kas Sa ikka tead, kuhu käib koma jne, samas võib teisel juhul koma puudumine olla tingitud hooletusest. Keelevigade tegemine on inimlik ja selle järgi pole kuigivõrd võimalik hinnata kirjutajat ennast. Tunduvalt tähtsam on teksti sõnum, mida tahad edasi anda. Alles pärast teksti valmis saamist võid hakata seda keeletoimetama ja parandama, et sõnum oleks selge.

Avarda oma silmaringi

Mõni võib kimpus olla sellega, et ei teagi, mida paberile kirja panna. Eriti kui tegemist on näiteks kirjandiga, kus on oluline väiteid näidetega ilmestada. Miski ei teki tühjast kohast, sama lugu on tekstiga. Saamaks sisukat ja heade näidetega teksti, on vaja Sinu silmaringi. Mitmesuguse kirjanduse ja materjali lugemine ja läbitöötamine aitab igal juhul laiendada sõnavara, mõista eri väljendusstiile ja osata argumenteerida. Seejuures pead teadma, mis on Sinu teksti eesmärk ja idee. Samuti on vajalik suhestuda oma lugejaga ehk valida sobiv suhtlusstiil. Silmaring on ka see, kui suudad tuua näiteid elust enesest ehk kas enda või teiste inimeste kogemustest. Vahel me isegi ei suuda meenutada või arvata, kui palju me võime mingi teema kohta midagi vallata või kirjutada, sest me pole varem lihtsalt mingi teema kohta lähemalt mõelnud.

Kirjutamine võiks olla enamat kui kirjutamine või tekst ise. Kirjutamise ajal võiksid tunda lõbu, huumorit, rahu, sõnamängu ning palju teisi häid emotsioone. Teksti õigekirjast, kirjutamisprotsessist, näidete toomisest jpm kirjutame peagi järgmistes blogipostitustes.