Keskkond

Koolis on tihtipeale kindel õppekoht (laud ja tool). Laps on sellega harjunud ja mõistab, et koolimajas õpitakse. Küll aga seostub kodu ennekõike puhkamise ja mängimisega. Selleks, et laps suudaks võimalikult hästi keskenduda, on vaja sobivat ja toetavat õpikeskkonda. Diivani peal õppimine sobib küll mõnele lapsele väga hästi, aga selline lahendus pole jätkusuutlik väiksema lapsega. Reguleeritav laud ja tool aitavad luua mugava, kuid lapse arengut toetava asendi, et lapsel ei väsiks ära selg ega kael. Ära ei tohi unustada ka korralikku valgust, sest hämaras õppimine teeb lapse uniseks. Lisaks tuleb eemaldada kõik õppimist segavad esemed, näiteks telefon, televiisor, mängukonsoolid ja mänguasjad ning isegi nutikell. Tähelepanu võivad eemale viia ka lemmikloomad ja õed-vennad, seega tuleb sellega arvestada.

Vähemoluline ei ole ka toetava perekeskkonna olemasolu, kus laps teab, et küsimuse tekkimisel/abi paludes on tema seljataga vanemad või suuremad õed-vennad, kes teda aitavad ja toetavad. Laps peab tundma, et ta ei ole üksi. Küll aga tasub last suunata vajalike ideede või küsimustega, et ta jõuaks ise lahenduseni, mitte seda lihtsalt ette öelda.

Rutiin

Nagu täiskasvanutele, on ka lastele tähtis ajaplaneerimine ja hästi toimiva rutiini loomine. Soovitame koostada koos lapsega päevakava. Kõige parem lahendus on see ise valmis teha, joonistades ja meisterdades, ning panna nähtavasse kohta, kus seda saab lihtsasti meelde tuletada ja täita. Soovitame kasutada kleepse, teha täppe või linnukesi, kui mingi osa päevast on tehtud (nt hambapesu, koolipäev, koristamine, õppimine jne). Päevakavva tuleb lisaks ärkamisele ja lõunapausile kirja panna ka õppimisaeg ning aeg, mille jooksul vaatate koolitööd koos lapsega üle.

Kõige efektiivsemalt õpitakse järjest 20–25 minutit ja seejärel on vaja lühikest, 5-minutilist pausi. Parimal juhul on see liigutamine, et tõusta laua tagant püsti ja puhata silmi, mitte olla telefonis, mil silmad tegelikult puhkust ei saa. Telefonile ja mängudele on päevakavas muu aeg.

Ära ei tohi unustada põhivajadusi: turvatunne, meelerahu, söök, jook ja uni. Need peavad olema enne koolitöö tegemist rahuldatud. Ärritununa, väsinuna või söömata ei suuda meist keegi keskenduda.

Toimivat rutiini aitavad üles ehitada väikesed sammud, millest nii lapsevanem kui ka laps kinni peavad.

Õpistiil

Õpistiile on kolm: visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline. Õpistiili teadvustamine on oluline, kuna see aitab kiiremini leida sobivaima õpiviisi ja toetab teadmiste omandamist. Tuleb meeles pidada, et õpistiili eelistus areneb aja jooksul.

Visuaalselt õppija peab nägema õppematerjale ehk kuulamisest või vaatamisest ainuüksi ei piisa.

Kuidas toetada visuaalset õppimist? Tehke mõistekaarte, kasutage eri värvi markereid, kasutage võimalusel pilte, koostage tabeleid, vaadake videoid (videote vaatamine aitab lapsel mõista keerulise protsesse, mida ta ise ei suuda selgelt ette kujutada) või meisterdage teemakohaseid mängukaarte.

Auditiivselt õppija omandab õpitava kõige paremini selle kuulamisega.

Kuidas toetada auditiivset õppimist? Lase lapsel valjusti lugeda, võimaluse korral lindistage luuletus või laul, arutlege ja küsige üksteiselt küsimusi, lase lapsel teemat Sulle õpetada, leidke sobiv taustmuusika, tehke võimalusel kuulamisülesandeid.

Kinesteetilisel õppijal võib raskusi olla siis, kui õppida tuleb kirjalikult ja istudes. Neile sobivad leiutamised, kujundamised ja katsed ning nad tahavad õpitut rakendada.

Kuidas toetada kinesteetilist õppimist? Tehke õpitu kohta mudeleid või rekvisiite, mängige läbi (nt muinasjutt), lase lapsel õpitut esitada talle sobival viisil (esitlus, etendus vms). Näiteks marjade õppimisel kasutage võimalusel söödavaid marju, loomade õppimisel aitab kaasa aga imiteerimine.