Keeleareng saab alguse juba väga varases eas ja mõjutajad on sellel palju. Avame seda teemat läbi EKI keelehäälingu taskuhäälingu, mille pealkiri on „Kas „kiisu“ sobib lapse sõnavarra ja kuidas mõjutab noorte keelt kool?“. Oma mõtteid ja teaduslikke fakte jagasid TLÜ doktor ja lastekeele uurija Andra Kütt ning EKI direktor Arvi Tavast.

Arvi Tavast usub, et keelt saab liigitada heaks ja halvaks, olenevalt sellest, kas inimese keelekasutus on rikas või mitte. On suur vahe, kas lapse kõne arenguga tegeletakse (näiteks loetakse talle raamatuid ette ja räägitakse põimlausetega) või jäetakse see pool hoopis unarusse. Selge see, et esimesel juhul saab laps elus paremini hakkama, kuna tal on tööriistad (sõnavara), kuidas ennast väljendada. (Saar 2023)

Mis või kes mõjutab lapse keelearengut? Esitame tähtsamad mõtted, mille Andra Kütt ja Arvi Tavast esile tõid:

1. Mõjutajad on kõik inimesed, kes on lapse kasvukeskkonnas.
2. Lapsevanemad peaks ise kasutama rikast keelt (mitte olema lihtsalt jutukad) ja sealjuures ei tasu karta, et sõnad või lausekonstruktsioonid on lapse jaoks liiga keerulised. Just läbi kuulmise ja rääkimise rikastub ka lapse sõnavara.
3. Tavasõnade hulka tuleks põimida uudis- ja murdesõnu (näiteks õun ja ubin).
4. Täiskasvanu peaks kasutama oma lausetes omadussõnu (mida ka nemad kasutavad tegelikult väga vähe) ja tundesõnu (näiteks magus ja maitsev õun).
5. Oluline on arendada jutustamisoskust. Näiteks tasub õhtul söögilaua taga anda lapsele võimalus jutustada enda päevast. Tasub anda eeskuju ja ka ise seda teha. Hästi mõjub lapsele ka ettelugemine või koos lugemine, mille järel võiks koos arutleda loetu üle.
6. Väga noores eas on tavapärane kasutada sõnu nagu kiisu ja kutsu. See aitab lapsel aru saada, kuidas keel kokku pannakse (ühesilbiline sõna koer või kahesilbiline sõna kutsu). Kui laps on juba suurem või eelkooliealine, tuleb tema keelt arendada ja tuua tema sõnavarra ka keerukamaid sõnu nagu koer ja kass.
7. Nii palju kui võimalik, tuleks eelistada keelelist sisendit pildilisele. Pigem kuulata raadiot kui vaadata telekat. Või pigem lugeda raamatut kui kuulata raadiot. (Saar 2023)

Oma mõtteid gümnaasiumis õppiva noore keelearengu kohta jagas ka Maris Vaher, kes on Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele õpetaja. Tema tõi oluliste punktidena välja:

1. Suur mõju on keskkonnal / kodul, kust laps tuleb.
2. Gümnaasiumis mõjutavad sõbrad, meediaruum ja kool, sh õpetajad.
3. Koolis arendatakse kõige muu kõrval ka arutlemise oskust, millega tehakse oma mõtted kuuldavaks. (Saar 2023)

Tema sõnul saab hinnata noorte keelekasutust alates sellest, kui too rääkima hakkab. Kuulates, millist sõnavara ta kasutab, milliseid lauseid moodustab jne, annab see palju infot. Oluline on noorel teha vahet ka sellel, mis situatsioonis ta parasjagu on – kas tegu on näiteks avaliku kõnega või situatsiooniga, kus vestlevad sõbrad omavahel. Vastavalt olukorrale tuleb kasutada ka keelt ning osata ennast ümberlülitada. (Saar 2023)

________________________________________________________________________________________________________________

Allikas

Saar, S. (Saatejuht). (2023, 30. mai). Kas „kiisu“ sobib lapse sõnavarra ja kuidas mõjutab noorte keelt kool? (No. 7) [Audio taskuhääling]. EKI keelehääling. https://open.spotify.com/episode/1lq1NO4WjlYMheXtov2oA1