Meeldetuletus eelmisest korrast: eesti keeles on kaks peamurret (põhjaeesti ja lõunaeesti murre), mis jagunevad omakorda murreteks ja murrakuteks. Eelmisel korral rääkisime põhjaeesti murretest, täna keskendume aga lõunaeesti murretele, mida on kokku kolm.
Kogu tabelis esitatud info (Tabel 1) tugineb 2024. aasta emakeelepäeva konverentsi „Rikka eesti keele mur(d)ekohad“ ühele ettekandele, mille pidas Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Mari Kendla.
Tabel 1. Lõunaeesti murded
| Mulgi murre | Tartu murre | Võru murre |
| – Mulgi murre on territoriaalselt kõige väiksem murdeala. – Teda nimetatakse kõige kulunumaks murdeks, mis seisneb selles, et temas on palju vokaalide kadu, mis hõlmab ka grammatilisi vorme. Näiteks pernain ehk perenaine või minem ehk minema. – Kõige omapärasem on aga tema hääldus: a teisenemine e-ks alates 3. silbist. Näiteks kobiseme ehk kobisema. (Kendla 2024) | – Tartu murre on lõunaeesti murrete seas keskne murre nii asukoha kui kultuuriloolises mõttes. Seda seetõttu, et just selle murde alusel on loodud lõunaeesti kirjakeel ehk Tartu keel. – Üks Tartu murde tunnuseid on pikkade kõrgete vokaalide madaldumine II vältes. Näiteks möönü ehk müünud. – Pika üü diftongistumine III vältes. Näiteks müima ehk müüma. – De-lõpuline sisseütlev. Näiteks kerikude ehk kirikusse. (Kendla 2024) | – Võru murre on kõige arhailisem lõunaeesti murre. – Talle on omane kõrisulghäälik q. Näiteks latsõq ehk lapsed. – Omane on ka tugev h-häälik, mis võib esineda nii sõna algul kui sõna lõpus. Näiteks hirmsahe ehk hirmsasti. – Tegusõnades on omane ka tüvevaheldus. Näiteks maka ehk magan. (Kendla 2024) |
Võib tekkida küsimus, et milleks meile üldse murded. Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu annab sellele lihtsa, kuid väga ilusa vastuse: „Murdeid on vaja selleks, et meil oleks eesti keel“. Murded on eesti keele põliskujud, mis räägivad ka tänapäeval inimeste kohta väga palju. Näiteks on võimalik palatalisatsiooni kasutamise või mittekasutamise kohta öelda seda, mis piirkonnast inimene pärit võiks olla. Karl Pajusalu lisab murrete kohta ka seda, et õ-vokaali igas murdes ei ole, kuid lõunaeesti murretes on häälduses lausa kaks õ-d. Näiteks hääldatakse erinevalt sõnu sõbõr ja sõsar. (Tartu Ülikool 2015)
Teema lõpetuseks esitame ka kaardi kõigist räägitud murretest, et tekiks ettekujutus, kus Eesti paigus neid murdeid kõneldakse (Joonis 1).
Joonis 1. Murrete jagunemine ja paiknemine kaardil (Puškini uulitsa eesti keele põik)
PS! Kindlasti soovitame vaadata allikates väljatoodud linke. Karl Pajusalu räägib lihtsalt ja lühidalt murretest ning lisaks Mari Kendla ettekandele oli emakeelepäeva konverentsil veel palju toredaid ettekandeid ja mõtisklusi. Toredat vaatamist!
________________________________________________________________________________________________________________
Allikad
Kendla, Mari 2024. Mida kirevam, seda toredam. Rikka eesti keele mur(d)ekohad [Video]. Eesti Rahvusraamatukogu, 14. märts 2024. Youtube; https://www.youtube.com/live/19cD3oZyETM. Vaadatud 26.08.2024.
Puškini uulitsa eesti keele põik. Eesti murded; https://puskiniuulits-keel.weebly.com/eesti-keele-murded.html. Vaadatud 20.09.2024.
Tartu Ülikool 2015. Karl Pajusalu I Kui kaovad murded, kaob ka eesti keel [Video]. 23. märts 2015. Youtube; https://www.youtube.com/watch?v=k_XCNfzU-8c. Vaadatud 26.08.2024.
Comments are closed