Oluline on teada, et ebameeldivat keelt on nimetatud näiteks ka halvaks keeleks, keeleliseks ebaviisakuseks või keeleliseks ärritavuseks (Saul 2022: 7).

„Halb keel“ ja häirivad nähtused inglise keeles

„Halb keel“, mille alla on arvatud näiteks släng ja vandumine (ingl swearing), ei ole keeleteaduslikus mõttes halvad. Kuna nad on jäänud püsima, peab sellel olema mingi seletus. Vastasel korral inimesed ei kasutaks neid enam ja nad kaoksid keelest täielikult. See näitab, et „halval keelel“ on teatud positiivne väärtus, mida kutsutakse sotsiolingvistikas varjatud prestiižiks (ingl covert prestige). „Halba keelt“ seostatakse tihti ka sitkuse ja tugevusega, mida paljud inimesed väärtustavad. (Andersson ja Trudgill 1992: 8–9) Kuigi keel ei saa iseenesest olla kuidagi „halb“, on mingeid nähtusi sellegipoolest selliseks liigitatud. Küll aga saab fraasi „halb keel“ mõista nii, et inimesed ei aktsepteeri teatud keelelisi nähtusi, kuna nad elavad normeeritud keelega ühiskonnas. (Saul 2022: 7)

Sõnad, mis mingis keeles on tabu, peegeldavad selle kindla kultuuri väärtusi ja uskumusi. Ingliskeelses kultuuriruumis on kõige tõsisemad tabusõnad seotud seksi, eritiste ja kristliku religiooniga. Samas protestantlikus Norras ja Rootsis on üks tabuteemasid seotud Kuradiga. Tabusõnad tekitavad inimestes ebamugavust just seetõttu, et neis on mingi teatud jõud, mille tõttu tunnetatakse neid sõnu valena (ingl wrong). (Trudgill 2000: 18–19)

Nancy A. Niedzielski ja Dennis R. Preston võtsid nende USA informantide arvamuse tabu kohta kokku nii, et tabukeelendeid ei tohiks kasutada mitte ainult võõraste inimeste juuresolekul ja intervjuud andes, vaid ka tuttavate inimeste juuresolekul. Sellisel juhul on oluline sugu, nii see, mis soost inimene tabusõnu kasutab, kui see, millise soo juuresolekul neid kasutatakse. Näiteks ühele nende informandile ei meeldinud see, kui tema ema kasutas sõna fuck, eriti kuna ta ise on ema juuresolekul tabuvorme vähe kasutanud. Lisaks saab ühe informandi intervjuust välja tuua selle, et isa kritiseeris meessoost intervjueeritavat selle eest, et ta kasutas tabuväljendeid vanema õe juuresolekul. (Niedzielski ja Preston 2000: 182–185)

Nii inglise kui ka paljudes teistes Euroopa keeltes kasutatakse vandumisel peamiselt selliseid sõnu, millega viidatakse sobimatult kristlikule religioonile. Sageli vannutakse näiteks taeva, põrgu, Jumala ja Kuradi nimel. Paljud vandesõnad on keeltesse tulnud ka kehafunktsioonidest ja seksuaalsusest/seksist. (Andersson ja Trudgill 1992: 55)

„Halva keele“ hulka nimetatud nähtus on ka släng, mis viitab sellele, et slängiga on seotud nii kõnekeel kui vulgaarne keelekasutus (Andersson ja Trudgill 1992: 69). Kuigi tänapäeval on släng väga mitmetahuline mõiste, tuli see kasutusele Briti kriminaalidelt – selle mõistega viitasid nad enda spetsiifilisele keelele (Andersson ja Trudgill 1992: 77). Tõsiasi on ka see, et aja jooksul släng muutub ning see, mis on släng ühe inimese jaoks, ei pruugi seda olla teise jaoks (Andersson ja Trudgill 1992: 70). Eesti keeles on antud slängile aga järgnev definitsioon: „Släng on mingile sotsiaalsele rühmale omane mitteametlik argikeelne sõnavara või mingi eriala mitteametlik terminoloogia.“ (Hennoste ja Pajusalu 2013: 130). Seega ei ole eesti keele puhul slängist kõneldud kui negatiivsest või madalast keelestiilist (Saul 2022: 11).

Ka halb stiil võib muuta vestluse ebameeldivaks. Niedzielski ja Preston võtsid ühe oma intervjueeritava jutu kokku nii, et sissesulandumise jaoks on keel väga oluline. Ja paljude jaoks tähendab see seda, et enda kõnet tuleb kohandada selle inimese järgi, kes on su vestluspartner. (Niedzielski ja Preston 2000: 167)

Ebaviisakus

Jonathan Culpeper ütleb, et ebaviisakust on keeruline defineerida. Seda seetõttu, et teatud keelelised käitumisviisid on ebaviisakad vaid teatud situatsioonides. (Culpeper 2011a: 22) Ebaviisakusel on oma tavapärased vormelid, näiteks terav kriitika/kaebused, rasked või ebameeldivad küsimused, üleolev käitumine jne. Culpeper ütleb, et tema oma uurimuste põhjal on leidnud, et kõige sagedasemad neist on solvangud. (Culpeper 2011b: 425–426)

Keeleliselt ärritavad nähtused soome keele kõnelejate arvamuste põhjal 

Katri Priiki on uurinud keeleliselt ärritavaid nähtusi soome keelt kõnelevate inimeste käest, mille põhjal saab öelda, et neid ärritab meediakeele kõnekeelsus, vandumine ja noorte keel; välismõju; üksikud sõnad ja fraasid; kirjavead; murded ja släng; muud nähtused (Priiki 2020).

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

Andersson, Lars-Gunnar, Peter Trudgill 1992. Bad Language. England: Penguin Books.

Culpeper, Jonathan 2011a. Impoliteness: Using Language to Cause Offence. Studies in Interactional Sociolinguistics 28. New York: Cambridge University Press.

Culpeper, Jonathan 2011b. Politeness and Impoliteness. – Pragmatics of Society. Handbooks of Pragmatics. Vol. 5. Ed by Gisle Andersen, Karin Aijmer. Berlin/Boston: Walter de Gruyter GmbH & Co. KG, 393–438; https://ebookcentral.proquest.com/lib/nlibee-ebooks/reader.action?docID=835415.

Hennoste, Tiit, Karl Pajusalu 2013. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Niedzielski, Nancy A., Dennis R. Preston 2000. Folk Linguistics. Trends in Linguistics. Studies and Monographs 122. Berlin ja New York: Mouton de Gruyter.

Priiki, Katri 2020. Mikä kielessä ärsyttää? – Suomalaisten kielellistä elämää. Sata suomalaista kielellistä elämäkertaa –hankkeen satoa. Toim. Kaarina Hippi, Hanna Lappalainen, Pirkko Nuolijärvi. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 288–331.

Saul, Mailis 2022. Suhtluse häirivad asjaolud: intervjuud 20–30aastaste Lõuna-Eesti noortega. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool.

Trudgill, Peter 2000. Sociolinguistics: an introduction to language and society. Neljas trükk. Ed. David Crystal. England: Penguin Books.