Kui lõputöö on valmis kirjutatud ja keeleline poolgi üle vaadatud, ei tasu seda esimese hooga kohe
ära saata. Enne viimase lihvi andmist võiks tööl lasta mõni päev seista, sest värskema pilguga
torkavad vead-konarused paremini silma. Sellest, mida saaks veel lõppakordi eel ise ära teha, siin
juttu tulebki.
- ÜLIKOOLI NÕUDED. Ära unusta järgida ülikooli ja oma valdkonna nõudeid! Juhistes
esitatakse tavaliselt näiteks viitamise ja vormistamise kord, aga mõnikord võib sealt leida
ka soovitavad stamplaused ja põhjad. Kui keeletoimetaja on just teinud märkuse, et
käesoleva töö eesmärgiks asemel võiks kasutada siinse töö eesmärk, aga juhendis on
tugev soovitus kasutada esimest, siis juhindu oma valdkonna nõuetest ja hoia
keeletoimetaja soovitus edaspidiseks kõrva taga. - SPELLER. Lohakusvigade (nt puuduv/üleliigne täht, segamini tähed) leidmiseks on speller hea abimees, aga seda ei saa täielikult usaldada – speller ei tee ära keeletoimetaja ega korrektori tööd! Kui kirjutad bakalaureusetöö asemel bakalauresetöö, juhib speller sellele tähelepanu, ent kui vea tuvastamiseks on vaja lähtuda muust lausest, ei ole sellest kasu: nt lauses Minu ettevõte kasum sel aastal on … on sõnas ettevõte üks t-täht puudu, aga speller ei saa sellest aru, sest ettevõte on igati korrektne eestikeelne sõna, selles kontekstis ainult vales käändes. Ühe variandi spellerist leiad siit: https://www.filosoft.ee/html_speller_et/.
- JUTUMÄRGID. Eesti keeles on kasutusel mitme eri kujuga jutumärke, aga kui kirjutad Microsoft Wordis ja valid automaatseks keeleks eesti, peaksid teksti tulema märgid kujuga „“ (99 all ja 66 üleval). Need on kõige levinumad, kuigi palju näeb ka prantsusepäraseid märke « ». Peamine on see, et kogu töös valitseks ühtlus!
- SÜNONÜÜMISÕNASTIK. Kui märkad tekstis palju sõnakordusi, aga jääd ümbersõnastamisel hätta, võib kasuks tulla EKI sünonüümisõnastik (http://www.eki.ee/dict/sys/). Soovitan seda kasutada peamiselt inspiratsiooniallikana, sest sõnastikus on kokku kogutud muu hulgas palju kõnekeelseid sõnu, mis akadeemilisse konteksti kindlasti ei sobi. Tihtilugu aga paneb sünonüümide otsimine ja pelgalt nende lugemine mõtte liikuma ning aitab parema tulemuseni jõuda.
- JOONISED-TABELID. Kontrolli üle, kas jooniste ja tabelite nummerdus on korrektne. Väga sagedasti järgneb näiteks kolmandale tabelile hoopis viies tabel.
- SISUKORD. Kui oled teksti kirjutamise lõpetanud ja parandused sisse viinud, uuenda sisukord veel viimast korda, sest muudatustega võivad leheküljed nihkuda. Võid ka pisteliselt kontrollida, kas külgedelt leiab ikka lubatud sisu.
Edukat kaitsmist!
Comments are closed