Keelel on palju vorme. Ta võib olla näiteks kirjalik ja väga korrektne ehk akadeemiline keel või siis igale grupile omane keel ehk släng, millest rääkisime siin. Aga eraldi register on veel ka netikeel.

Täna analüüsime ühte internetisuhtluse lõiku, kus vestlevad ema ja tütar. Tekst on kopeeritud nii, et midagi pole muudetud peale nimede. Muuhulgas on mõlemad osapooled teadlikud, et seda lõiku avalikult kasutatakse. Analüüsiosa aluseks on võetud Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele osakonnas toimuva õppeaine eesti keele allkeeled netikeele analüüsi materjal, mida on kohendatud vastavalt vajadusele ja info olulisusele praeguses kontekstis.
Tekst ise on järgnev:

Analüüs

Taustakirjeldus

• Salvestuse pikkus 2h 13min
• Salvestamise tehnilised kaod: üks pilt on kadunud
• Faili hilisem muutmine: asendatud on suhtlejate nimed
• Vestluse toimumise aeg: 7.03.2021 kell 19.25–21.38

Info suhtlejate ja situatsiooni kohta

• Suhtlemisel kasutatud seade on mõlemal telefon
• Suhtlemisel kasutatud keskkond on mõlemal Facebook Messenger
• Suhtlusviis on netivestlus. Mariliis saatis ka ühe pildi, mis ei jäänud salvestamisel peale
• Suhtluse pidevus: vahepeal on pausid
• Vestluse põhitüüp on argisituatsioon ja eravestlus
• Situatsiooni suhe suhtlejatega on tuntud reeglitega, mugav, räägitakse mitmendat korda
• Vahepeal oli trükkimine kiire (samuti oskavad mõlemad osapooled telefoni kasutada), mis on positiivse mõjuga, kuid vahepeal kasutas teine inimene Mariliisi telefoni, mistõttu ei saanud ta vaadata, mida teine pool talle kirjutas.

Suhtlejad, nende omadused ja omavahelised suhted

• Suhtluses on kaks inimest
• Sisselogimata suhtlejad: Mirko (Mariliisi poiss-sõber) istus lihtsalt tema kõrval, kui ta telefoniga kirjutas
• Kariina – ema; Mariliis – tütar

Suhtleja 1: Mariliis

• vestluse ajal 24-aastane
• kõrgharidus oli sellel ajal omandamisel
• eestlane
• suhtlust mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused:  interneti kasutamise staaž ja sagedus, arvuti kasutamise kogemus ja pädevus: kasutab internetti iga päev juba väga pikka aega
• isiksuslikud omadused: sõbralik, ladna, rahulik

Suhtleja 2: Kariina

• vestluse ajal 47-aastane
• kõrgharidus
• eestlane
• suhtlust mõjutavad füüsilised puuded või väljapaistvad omadused:  interneti kasutamise staaž ja sagedus, arvuti kasutamise kogemus ja pädevus: ta on internetti kasutanud juba üsna pikalt, samuti Facebooki.
• Isiksuslikud omadused: sõbralik, ladna, rahulik, lobiseja

Ainestik ja teema

• Naistepäevakingid + päevategemised
• teema valik suhtlejatele on vaba, mitte ette antud
• teksti ja suhtluse liik on dialoog
• suhtluses osalejad on hajali; mõlemal osalejal on suhtluses pause
• huvitatus suhelda on vabatahtlik ja suhtlust ei hoita materjali kogumise huvides üleval

Vestluses kasutatavad erijooned

• Emotikone kasutavad mõlemad osapooled
  • sageli kasutatakse peace emotikoni (näpud püsti), kuna see on suhtlejatel pandud põhiemotikoniks Facebook Messengeris
• Lauselõpumärgid on sageli puudu
• Laused on rohkem kõnekeelsed
  • Pintsak sai nats suur
• Kirjavead
  • kõimist ehk käimist
• Sõna nooic tähendab nende suhtluses ingliskeelset sõna nice ehk tore, hästi
• Ingliskeelsed jooned
  • wau, really, nice
• Emotsionaalsust lisavad markerid
  • Nii armas juu! (tunnetuslikult võiks öelda, et kahe u-ga „juu“ lisab emotsionaalsust)
  • Teatud emotikonid
• Kuna räägitakse telefonis, siis suur täht on iga lause alguses automaatne (vs arvutis rääkimine, kus on sageli laused väikese tähega), küll aga on lause keskel nimi väikese tähega.

Nagu analüüsist selgub, on netikeel väga erinev näiteks akadeemilisest keelest, kus laused peavad olema korrektsed (suur algustäht, nimed suure tähega, lauselõpumärgid) ning kus ei kasutata suulise keele jooni ega emotikone. Netikeeles ei ole need omadused valed, vaid pigem sellele omased ja tavalised. Lisaks on selge, et mõlemad suhtlejad saavad teineteisest kenasti aru, olenemata sellest, et mõlemad on erinevatest generatsioonidest.

Kas oled kunagi netikeelele mõelnud nii, nagu me täna seda analüüsisime? Anna meile teada!