Ilmselt on paljud meist kuulnud sõna tabu. Pisut võõram võib olla aga mõiste eufemism. Mida need siis täpselt tähendavad?

Eesti keele käsiraamat annab meile tabu ja tabusõnade kohta järgneva seletuse: „Tabu ehk sõnakeeld tähendab seda, et on mingi põhjus, nt kartus, uskumus, sündsus, mille pärast mingit sõna ei tohi kasutada. Tabusõna ehk keeldsõna ongi see sõna, mida tuleb vältida ja mille asemel peab ütlema kuidagi teisiti.“ (EKK 2020: 567) See tuleneb aga tonga keelest sõnast tabu, tapu, mis tõlkes tähendab keelatu, püha. „Sõnakeeld lähtub uskumusest, et sõna ja sellega tähistatu (olend, ese, nähtus) on omavahel tihedasti seotud, võib-olla isegi identsed. Ja et kõik, mis tehakse mingi nime, nimetusega, tehakse ka tähistatule.“ (Rätsep 2006: 14)

Kaua aega tagasi on olnud isegi sõna susi tabusõna, kuna tegu on ohtliku loomaga ja seetõttu ei tahetud teda selle sõnaga kutsuda. Siinkohal tulid appi n-ö peitesõnad/pehmendavad sõnad, mida tabusõna asemel kasutada ning neid nimetatakse eufemismideks ehk peitesõnadeks. Nii kasutati sõna susi asemel näiteks hallivatimees, põõsatagune, kriimsilm vms. Kunagi kasutatigi peitesõnu palju just loomade ja lindude küttimisel, et oleks hea saagiõnn ning et loomad tabusõnade kasutamise tõttu ära ei põgeneks. (EKK 2020: 567)

Tänapäeval on tabuteemade või -sõnade seas näiteks surm, suguelundid/suguakt, menstruatsioon jms. Näiteks surma asemel räägime pigem inimese kadumisest või siitilmast lahkumisest. Menstruatsiooni nimetatakse tänapäeval sageli peitesõnaga päevad. Eufemisme kasutatakse palju ka poliitikas või vanainimestest rääkimisel. Näiteks: „Hinnatundlikele seenioridele oli soe jõulukuu igati taskut mööda (= Vaesemad vanainimesed / vaesed pensionärid tulid tänu soojale detsembrile oma rahaga välja).“. (EKK 2020: 567–569) 

Keelelisi vahendeid, kuidas eufemisme moodustada, on mitmeid:

1. mitmesõnaline väljend või liitsõna, näiteks joodik -> alkoholilembene mees/naine või alkoholijoobes;
2. ebamäärane sõna, näiteks rase olema -> sedapsi olema;
3. võõrsõna, näiteks ekskremendid;
4. lühend, näiteks p… või pee;
5. moonutis, näiteks peller. (EKK 2020: 568)

Mõnikord võib juhtuda ka see, et tabusõna asendatakse justkui pehmendavama versiooniga, kuid selle värving on solvavam või inetum, kui tabusõna. Sellisel juhul nimetatakse asendussõna düsfemismiks. Näiteks kui öeldakse suri ära asemel viskas vedru välja, võib see tekitada väga vastakaid tundeid. (EKK 2020: 568)

Võib väita, et kuigi tänapäeval ei ole loomadega seotud eufemismide kasutamine enam niivõrd tavapärane või põhjendatud sellisel viisil nagu neid vanasti kasutati, leidub tabuteemasid ja sõnu palju ka tänapäeval, mida üritatakse pehmendada.

Anna meile teada, mis on tänapäeval veel tabuteema või -sõna, millest me siin ei rääkinud!

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

EKK = Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020. Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Rätsep, Huno 2006. Kust need loomad nimed said? Metsloomade nimetused. – Oma Keel 2, 13–27; https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_02.pdf. Vaadatud 26.05.2024.