Kuigi tänapäeval on släng väga mitmetahuline mõiste, tuli see kasutusele Briti kriminaalidelt – selle mõistega viitasid nad enda spetsiifilisele keelele (Andersson ja Trudgill 1992: 77).

Eestiski on tehtud slängiteemalisi uurimusi ning antud sellele järgnev definitsioon: „Släng on mingile sotsiaalsele rühmale omane mitteametlik argikeelne sõnavara või mingi eriala mitteametlik terminoloogia.“ (Hennoste ja Pajusalu 2013: 130). Seega võib släng olla omane näiteks õpilastele, sõduritele või vangidele (EKK 2020: 554). 

Rääkija kasutab slängi sageli teadlikult. Kui grupis sees kasutatakse teatud keelt, siis tekitab see liikmetes ühtekuuluvustunnet ja toimib kui müür grupiliikmete ja sellest väljaspool olevate inimeste vahel. Kuna igal grupil on oma sõnavara, siis spetsiifilisi, enda grupile omaseid sõnu kasutades on võimalik näidata, kas ollakse liige ühes või teises grupis. (Andersson ja Trudgill 1992: 79) 

Kui aga eri gruppide slängisõnad ühtivad, tekib mõiste üldsläng. Aastal 1993 olid sellised sõnad näiteks raha ehk papp, mani, plekk; 100kroonine ehk sota, sott, liidia; peenraha ehk kopkad, kõlisev. Väga pikka aega on üldslängi kuulunud näiteks veel puks (spikker), esta (eesti keel), kardekas (riidehoid), essa (esimene). Huvitav on teada ka seda, et kui muidu släng kirjakeelde ei kuulu ja on üksnes suuline, siis bürokraatia släng kuulub mõlemasse neist, näiteks antud küsimuses, vastav, ümber vaatama. (EKK 2020: 554–555)

Slängisõnad tekivad näiteks:

1. lühendamise teel
   – konsonantlühendid, nt ns
   – inglise keelest, nt lol
2. piltlikest väljenditest ja tähenduse ülekannetest
   – ketti panema, õlipats, rotti panema
3. soome keele laenudest
   – pela
4. internetist
   – aiblääd sa nahka teed (Argus 2014).

Seega on släng meie argikeele igapäevane osa ja kuigi võib arvata, et see kuulub suuresti vaid nooremate inimeste keelekasutusse, kasutavad seda ilmselt pisut vanemad inimesed ka praegu. Mõtle enda keelekasutuse peale – kindlasti oled ka Sina kasutanud hiljaaegu sõnu sott või essa.

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

1. Andersson, Lars-Gunnar, Peter Trudgill 1992. Bad Language. England: Penguin Books.
2. EKK = Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020. Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
3. Hennoste, Tiit, Karl Pajusalu 2013. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
4. Argus, Reili 2014. Släng on keele rikkus. – Õpetajate Leht 14. märts; https://opleht.ee/2014/03/slang-on-keele-rikkus/. Vaadatud 21.05.2024.