Keeleteaduses on palju erinevaid harusid või suundi, mida uuritakse, ja üks selline on etümoloogia, kus fookuses on sõnade päritolu, eelkõige tüvede päritolu (Metsmägi jt 2012: 9). Need saab jagada kolme suurde rühma: omatüved, laentüved ja tehistüved (Metsmägi jt 2012: 7).

Omatüved
„Omatüvedena käsitletakse tüvesid, millele ei ole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele.“ Omatüved on näiteks ema, isa, kaks, päev, silm. (Metsmägi jt 2012: 9)

Laentüved
Nii nagu nimigi ütleb, tulevad need teistest keeltest ehk on laenatud (Metsmägi jt 2012: 9). Neid saab jagada veel omakorda kaheks: vanemad ja uuemad laentüved.

• Vanemad laentüved
  „Vanemad laenud pärinevad ajast enne praegu tuntud uurali ja indoeuroopa keelte omaette keelteks kujunemist.“ Vanematel laenudel on alati vasteid vähemalt mingitest sugulaskeeltest. Nad on arenenud tänapäeva keelteni ehk teinud läbi samad muutused nagu omatüvedki.
  Nende hulgas on nii indoeuroopa (nt mesi, nimi), indoiraani (nt iha, põrsas), balti (nt hein, hernes), germaani (nt armas, nael) kui vanavene (nt aken, raamat) laene.

• Uuemad laentüved
  Need on pärit sellest ajast, kui eesti keelt sai nimetada juba omaette keeleks. Nimelt on need tulnud keeltest, millega eesti keel on juba kontaktis olnud. Muuhulgas on need tulnud keelde sugulaskeeltest sõltumatult.
  Nende hulgas on nii vanarootsi (nt pipar), rootsi (nt näkk, pagar), eestirootsi (nt räim), soomerootsi (nt rool, simman), alamsaksa (nt arst, ingel), saksa (nt aabits, kleit), baltisaksa (nt krõll, sahver), vene (nt majakas, tubli), läti (nt kauss, kõuts), soome (nt reibas, sangar) kui ka teiste keelte (nt inglise keelest vutt ehk jalgpall) laene. (Metsmägi jt 2012: 11-15)

Tehistüved
Need on ise loodud tüved, et rikastada kirjakeelt. Seega on nendel sõnadel ka omad kindlad autorid, mis oma- ja laentüvedel puuduvad. Kõige enam tehistüvesid on loonud Johannes Aavik. Tehistüvi on näiteks sõnades embama, küülik, nõme, selmet, taunima, veenma. (Metsmägi jt 2012: 16) Uuematest sõnadest saab tehissõnade alla liigitada ka sõna taristu, millest kirjutasime eelmises blogipostituses.

Viimasena toome välja huvitava fakti, et sõna emakeel ei olegi tavaline ja universaalne mõiste, kuna näiteks vanadel roomlastel oli kasutusel väljend patrius sermo, mis tõlkes tähendab isakeel. Samuti on see erandlik tänapäevases poola keeles, kus kasutatakse samamoodi mõistet isakeel. (Tender 2015: 82)

________________________________________________________________________________________________________________

Allikad

Metsmägi jt = Metsmägi, Iris, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim. I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; https://arhiiv.eki.ee/dict/ety/ety.pdf. Vaadatud 28.06.2024.
Tender, Tõnu 2015. Udo Uibo „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid”. – Oma Keel 1, 81–83; https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2015_1/OK_2015-1_12.pdf. Vaadatud 28.06.2024.