Tsitaatsõnad on „Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ (2019) järgi eesti keeles kasutatavad võõrkeelsed sõnad. Tsitaatsõnad, -väljendid ja -ühendid on eestikeelsesse teksti võetud teisest keelest, mis tähendab, et kirjapilt ja hääldus vastab võõrkeele omale (EKK 2020: 574). Tsitaatsõna võib defineerida kui võõrkeelendit, mida kasutatakse sihtkeeles muutmata kujul.

Võõrkeelset sõnavara on eesti keele sõnaraamatutes dokumenteeritud juba üle saja aasta, aga sõnaühendite ja väljendite kasutus on üksikasjalikult reeglistamata; mõned põhimõtted on vaikimisi välja kujunenud (Leemets 2017: 1). Alates 1930. aastatest on selliseid puhtvõõrkeelseid keelendeid hakatud nimetama tsitaatsõnadeks ja väljenditeks (vt ka Paet 2010). Tsitaatkeelendeid lisandub eesti keelde pidevalt eri valdkondadest, paljud neist muganevad, ent osa jääb püsima tsitaatkeelenditena. Rikkalikult on tsitaatsõnade poolest esindatud valdkondade, nagu kokanduse, muusika (sh tantsude nimetused), usundi, infotehnoloogia ning majanduse, sõnavara.

Kuidas tuleb tsitaatsõna keelde?

Et mõista, kuidas võõr- ja tsitaatsõnad keeltesse tulevad, peab tagasi pöörduma keelekontakti olemuse juurde. Myers-Scotton (2002: 31−32 ) esitab kuus keelekontakti stsenaariumi: sõjaline invasioon ja sellele järgnenud koloniseerimine, sotsiaalsetel ning majanduslikel põhjustel toimuv ränne, haridus, piirialal (või etnolingvistilises enklaavis) elamine, rahvusvaheliste keelte levik ja etniline eneseteadvus. Lisaks võib täheldada intensiivset laenamist ja võõrsõnade lisandumist just kultuurilise eneseteadvuse tõusu perioodidel (Jõgi 2014: 35), näiteks võib tuua Eesti taasiseseisvumise 1991. aastal, mil sõnavara muutus kiiresti (EKK 2020: 526).

Laenamine on alati olnud eri kultuuride keele ja kokkupuute kaasprodukt. Arvestades uute meediakanalite teket ja globaliseerumise kiirenemist, on keelekontaktid viimastel aastakümnetel järsult suurenenud ning omakorda suurendanud sõnade laenamist ja eriti inglise keelest. (Scherling 2013: 38) Eesti keelde on laenatud hõimudelt ja rahvastelt, kellega on olnud kokkupuuteid (EKK 2020: 530). Kõige rohkem on eesti keeles läänemeresoome, alamsaksa, saksa ja vene laentüvesid (Metsmägi jt 2013: 329−330, Viikberg 2014: 4). Enim mõjutusi on saadud ladina, kreeka, itaalia, rootsi, saksa, vene, inglise jpt keeltest (Paet 2017: 143). Pikemalt on eesti keele kõnelejatel olnud otsekontakt nii saksa kui ka vene keelega (Viikberg 2014: 4), mistõttu enamik võõrsõnu on eesti keelde tulnud just nende keelte kaudu (Paet 2017: 143).

Muganenud ja muganemata võõrkeelendid

Eesti keeles on jaotatud sõnu päritolust lähtudes omasõnadeks (põlissõnad ja laensõnad), võõrsõnadeks ning tsitaatsõnadeks. Lisaks on eristatud rahvusvahelisi sõnu (EKK 2020: 534). „Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ järgi on „võõrsõna keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni“ (EKK 2020: 64). Nende kirjapilt võib erineda oma keele tavapärastest joontest, nt sõna sisaldab võõrtähti (f, š, z, ž), ebatavalisi häälikuühendeid, diakriitilisi märke või sõna algab b-, g-, d-ga. (EÕK 2019)

Eesti keeles mugandatakse tsitaatsõnu sarnaste sõnade analoogial ja kirjutatakse häälduspäraselt (Leemets 2017: 4). Sama üldpõhimõte on kehtinud ka varem – võõrsõnad tuleb kirjutada võimalikult täpselt eesti foneetilise süsteemi järgi, näiteks hoki (inglise hockey, hääldus hoki) (Muuk 1935: 180). Keerulisemaid küsimusi on olnud, millal tuleks võõrkeelsed sõnad eesti keeles mugandada. Kui eesti oma vastet ei teki, aga tsitaatsõnaga tähistatav ese või nähtus saab igapäevaseks ehk üldtuntuks, siis on otstarbekas tsitaatsõna mugandada. Nii tulevad keelde laen- ja võõrsõnad. (Leemets 2017: 4) Ilmselgelt pole laen- ja võõrsõna piir täpselt määratletav. Laensõnade muganemise protsessi keeleväline mõjutaja on keelekorraldus, eriti eesti keeles on see võõrsõnade kuju fikseerumist suunanud ja mõjutanud. (Paet 2017: 146−147)

„Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ (2019) järgi on tegusõnu parem mugandada kui nimisõnu, nt skaipima. Keelekorralduslikult on mugandi ja tsitaatsõna eelistuse küsimus keeruline. Vanemad mugandid on näiteks stopp (inglise stop), džentelmen (inglise gentleman) ja klubi (inglise club). Uuemad mugandid on näiteks baarmen (inglise baarman), meil (inglise e-mail) ja late/latekohv (itaalia caffè latte). (EÕK 2019) „EKI ühendsõnastiku 2022“ rubriigis „ÕS soovitab“ on kommenteeritud varasemat keelekorralduslikku soovitust kasutada sõna bowling asemel mugandit booling või sõnu hobikeegel ja harrastuskeegel. Selle soovituse põhjenduseks on peetud asjaolu, et mugandiga booling on hõlpsam moodustada liitsõnu ja tsitaatsõnalist esiosa peab käänama ülakomaga ning kirjutama kursiivis.

Ingliskeelsete sõnade kirjutusviis on olnud kohati ebaühtlane. Seda kinnitab ka peaaegu 90 aastat tagasi „Inglispäraste võõrsõnade õigekirjutuses“ kirjutatu: „Inglise keele kaudu tulnud võõrsõnade kirjutusviis on Eestis tänini paljudel juhtumeil olnud õige kõikuv. Et sel alal pole tänini kujunenud ühtlast transkriptsiooni-põhimõtet, on vististi esijoones seletatav seigaga, et inglise häälikusüsteem on meile võõras ning paljudel juhtumeil on raskesti ülekantav eesti tähestiku abil.“ (Muuk 1935: 180)

Keeles võib olla nii tsitaatsõna kui ka mugand samal ajal paralleelselt kasutusel (Leemets: 2017: 4), näiteks feeling ~ fiiling. Lisaks võib olla sõnal mitu mugandversiooni, nagu skannima, skaneerima, skännima. (Pedaja 2006: 30) Viimase näite puhul on eesti keeles eelistatud vormi skannima (Keelenõuvakk). Siiski on soovitatud eesti keeles eelistada oma- või võõrsõna, mitte tsitaatsõna (Raadik 2000: 156).

_____________________________________________________________________________________________________________

Allikad

EKI ühendsõnastik 2022. Koost. ja toim. Indrek Hein, Jelena Kallas, Olga Kiisla, Kristina Koppel, Margit Langemets, Tiina Leemets, Maia Melts, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Peeter Päll, Maire Raadik, Mai Tiits, Katrin Tsepelina, Maria Tuulik, Udo Uibo, Tiia Valdre, Ülle Viks. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb; https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/booling/1. Vaadatud 31.05.2022.

EKK = Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: AS Pakett trükikoda.

EÕK = Eesti õigekeelsuskäsiraamat 2019. Toim. Maire Raadik. Koost. Maire Raadik, Peeter Päll, Tiina Leemets, Argo Mund, Sirje Mäearu. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Jõgi, Aino 2014. Inglise päritolu sõnad eesti keeles. Koost. ja toim. Urmas Sutrop, toim. Tiina Paet. (= Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 9.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Leemets, Tiina 2017. Tsitaatsõnad. − Õiguskeel 2; file:///C:/Users/kasutaja/Downloads/Tiina%20Leemets.%20Tsitaats%C3%B5nad.pdf.

Myers-Scotton, Carol 2002. Contact linguistics. Bilingual encounters and grammatical outcomes. Oxford: Oxford University Press.

Muuk, Elmar 1935. Inglispäraste võõrsõnade õigekirjutus. – Eesti Keel 1935, nr 4–6, lk 180–185; file:///C:/Users/admin/Downloads/eesti_keel_1935_04_06.pdf.

Metsmägi jt, Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2013. Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes. Keel ja Kirjandus, 5, 313−332.

Paet, Tiina 2010. Tsitaatsõnade häälduse esitus „Võõrsõnade leksikonis“. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas.

Paet, Tiina 2017. Võõrsõnade kuju fikseerumise põhijooni eesti keeles 1918–2018. https://kirj.ee/public/ESA/2017/esa_63_2017_139_165.pdf.

Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? – Oma Keel nr 2. https://kirj.ee/public/ESA/2017/esa_63_2017_139_165.pdf.

Raadik, Maire 2000. Tsitaatsõnad. – Keelenõuanne soovitab 2; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/tsits.html. Vaadatud 01.04.2022.

Scherling, Johannes 2013. Holistic loanword integration and loanword acceptance – A comparative study of anglicisms in German and Japanese; https://www.researchgate.net/publication/282357453_Holistic_loanword_integration_an d_loanword_acceptance__A_comparative_study_of_anglicisms_in_German_and_Japanese. Vaadatud 19.03.2022.

Viikberg, Jüri 2014. Pilguheit saksa laensõnadele eesti keeles. − Oma Keel nr 1. https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_1/OK_2014-1_01.pdf.