20. sajandi esimesel kümnendil hakati rohkem võõrsõnade kirjapildi üle arutlema, nt raamatuarvustustes, mis anti välja sarjas „Eesti Kirjandus“. (Raiet 1961: 18) On pakutud ka tsitaatsõnade esiletõstmist jutumärkidega (Kindlam 1976: 156), mis aga tekitaks segadust, kuna jutumärkidel on palju teisi funktsioone (Leemets 2017: 2). „Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ (2019) järgi kirjutatakse eesti keeles tsitaatsõnu nii, nagu need on vastavas võõrkeeles, st koos kõikide diakriitiliste märkidega, nt voilà või crème brûlée. Kokkuleppe järgi tuleb tsitaatsõnad ja -väljendid eristada ülejäänud tekstist. Tavaliselt kirjutatakse tsitaatsõnad kaldkirjas, kui muu tekst on püstkirjas. Käsitsi kirjutades tuleb tsitaatsõnale tõmmata laineline joon alla.
Praegu reguleerivad tsitaatsõnade vormistust järgmised reeglid:
1. käänamisel tuleb lisada püstkirjas käändelõpp (kui muu tekst on püstkirjas) ja vajadusel tüvevokaal (nt ta sööb ciabatta’t või korraldati performance’eid);
2. omastavat käänet võib märkida ülakomaga, kui tsitaatsõna lõpeb kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga (nt tellisime buffet’ või sai grand prix’);
3. nii prantsuse sõnade lõpus olevat nasaalset vokaali kui ka inglise sõnade lõpus olevat r-i tuleb tinglikult lugeda käänamisel kaashäälikuna häälduvaks (nt head happy hour’it või ostis croissant’i);
4. kirjapildist erinevat hääldust, mis tekib käänamisel astmevahelduse tõttu, ei märgita kuidagi tsitaatsõnas (nt uusi start-up’e või värsked baguette’id);
5. sidekriipsu tuleb kasutada liitsõnades, et eristada tsitaatsõna eesti sõnast (nt bowling’u-saal või tele-show-mees);
6. tuletusliited tuleb vormistada ülakomaga ja püstkirjas (nt rock’n’roll’ilik).
PEA MEELES!
✖ Uus start-up.
✔ Uus start–up.
✖ Kuutsemäe discgolfi-rada on tänasest avatud.
✔ Kuutsemäe discgolf’i-rada on tänasest avatud.
✖ Kuidas valmistada cappuccino’t?
✔ Kuidas valmistada cappuccino’t?
✖ Krõbe pitsa mozzarellaga.
✔ Krõbe pitsa mozzarella‘ga.
_____________________________________________________________________________________________________________
Allikad
Eesti õigekeelsuskäsiraamat 2019. Toim. Maire Raadik. Koost. Maire Raadik, Peeter Päll, Tiina Leemets, Argo Mund, Sirje Mäearu. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kindlam, Ester 1976. Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus.
Leemets, Tiina 2017. Tsitaatsõnad. − Õiguskeel 2; file:///C:/Users/kasutaja/Downloads/Tiina%20Leemets.%20Tsitaats%C3%B5nad.pdf.
Raiet, Erich 1961. Inglise laensõnade kuju tänapäeva eesti kirjakeeles. – Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused VI. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus; file:///C:/Users/admin/Downloads/raiet_voorsonade_1966.pdf.
Comments are closed