Eelmisel nädalal alustasime postituste seeriaga, kus analüüsime postritel tehtud kirjavigu. Esimest osa saad lugeda siit. Teises […]
Sellel kuul on kavas väike postituste seeria, kus analüüsime ürituste plakateid, millel jäid silma erinevad kirjavead. […]
Keeleteaduses on palju erinevaid harusid või suundi, mida uuritakse, ja üks selline on etümoloogia, kus fookuses […]
Tõenäoliselt on iga keelehuviline kursis selliste nimedega nagu F. J. Wiedemann, K. A. Hermann ja J. […]
Keelel on palju vorme. Ta võib olla näiteks kirjalik ja väga korrektne ehk akadeemiline keel või […]
Kuigi tänapäeval on släng väga mitmetahuline mõiste, tuli see kasutusele Briti kriminaalidelt – selle mõistega viitasid […]
Ilmselt on paljud meist kuulnud sõna tabu. Pisut võõram võib olla aga mõiste eufemism. Mida need […]
Eellugu ja ettevalmistus ülikooliks Küll elu oleks lihtne, kui teaks väikesest peale, mis Sinu kutsumus on, […]
Eelmises blogipostituses vaatasime põgusalt, mida pakub eesti keele vallas Tartu Ülikool. Saad need üle vaadata siit. […]
Peagi on 12. klassi õpilastel käes üks raskeimaid perioode koolitee jooksul – sooritada riigieksamid. Palju vaeva […]
Sellel korral vastab küsimustele Kirjuta & Räägi keeletoimetaja Merily. Ta alustas Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri […]
Kui lõputöö on valmis kirjutatud ja keeleline poolgi üle vaadatud, ei tasu seda esimese hooga koheära […]
Eelmise nädala postituses pöörasime rõhku üksikutele sõnadele, mida võiks õppida oma tekstidesmärkama. Seekord kirjutame levinud probleemsetest […]
Kevad on suur lõputööde kirjutamise aeg, mil on kasulik keeleteemad üle korrata. Kirjuta & Räägitiim on […]
Kas tead, mis on kantseliit ja kuidas seda ära tunda? Võimalik, et oled sellega kokku puutunud […]
Sellel korral vastab küsimustele Eliise, kes alustas eesti keele õpetamist 2022. aasta sügisel. Õpetamise kõrvalt jagub […]
Hei, abiturient! Eesti keele riigieksam on juba ülejärgmisel kuul! Kas oled valmis? Kas oled hädas näidete […]
Kirjuta & Räägi keeletoimetaja ja sisukirjutaja Kärt-Kristiin räägib, miks ta on valinud eesti keele ning mis […]
Kirjuta & Räägi eesti keele õpetaja Helina räägib, miks ta on valinud eesti keele, mis on […]
Lugemisülesanne on paljudele eksamitegijatele raskem kui kirjand, kuna see nõuab täpseid vastuseid ja sageli pisut ridade […]
Interneti kiire leviku ning sellest tuleneva kergema info ligipääsule on plagieerimine suurem probleem kui eales varem. […]
Keskkond Koolis on tihtipeale kindel õppekoht (laud ja tool). Laps on sellega harjunud ja mõistab, et […]
Eelmise kolme nädala postitustes käsitlesime ebameeldivat keelekasutust ja häirivaid nähtusi suulises eesti keeles (vt postitusi siit […]
Eelmises, 8. novembri blogipostituses tegime algust suulises suhtluses häirivate nähtuste kategooriate tutvustamisega. Need esimesed neli kategooriat […]
Eelmisest, 5. novembri blogipostitusest said teada, mida võib mõista ebameeldiva keelekasutuse all ja missuguseid nähtusi nendeks […]
Oluline on teada, et ebameeldivat keelt on nimetatud näiteks ka halvaks keeleks, keeleliseks ebaviisakuseks või keeleliseks […]
Noortekeel on sageli avaliku tähelepanu all: kord arutletakse nende keeleliste pädevuste üle, kord heidetakse ette rohket […]
„Eesti keele käsiraamatus“ on öeldud, et h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole […]
Üks näide kõnekeelsest dialoogist: „„Missa ommä teed?“ „Kinno lähän. Tulä ka!“ „Väga lahä. Lähämä mudugi.““ (Teras […]
Tsitaatsõnad on „Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ (2019) järgi eesti keeles kasutatavad võõrkeelsed sõnad. Tsitaatsõnad, -väljendid ja -ühendid on […]
Kui Rootsi keeleseadus näeb ette iga õpilase õigust arendada oma emakeele oskust isegi siis, kui tema […]
Tartu ülikooli eesti keele tekstiõpetuse lektor ja kutseline toimetaja Riina Reinsalu on lõigu ülesehitust võrrelnud legokomplekti […]
On selge, et keeled on omavahel vastastikuses mõjutuses. Väga tugevalt mõjutab eesti keelt inglise keel, kust […]
Sünonüümideks peetakse sõnu, millel on samasugune tähendus, st neid sõnu saab lauses üksteisega asendada, näiteks väike […]
Tartu Ülikooli doktorant Axel Jagau on leidnud, et eesti keelt saab tugevamaks muuta vaid seda “nahaalselt” […]
Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast on öelnud: „Keel on meile kõigile midagi loomulikku, mis lihtsalt […]
Kuidas Sina neid sõnu hääldad – süüa või süia, müüa või müia? Eesti foneetika dotsent Pire […]
Üte on kiilu eriliik, mis üldiselt eraldatakse komadega ja mis näitab, kelle poole pöördutakse. Näiteks: „Tere, […]
Eestis kogub aina enam ja enam populaarsust halloween*, mida tähistatakse 31. oktoobril. Mis püha see on […]
Meeldetuletus eelmisest korrast: eesti keeles on kaks peamurret (põhjaeesti ja lõunaeesti murre), mis jagunevad omakorda murreteks […]
Tänane postitus tugineb 2024. aasta emakeelepäeva konverentsi „Rikka eesti keele mur(d)ekohad“ ühele ettekandele, mille pidas Eesti […]
Tänase postitusega paneme seekord punkti postrite kirjavigade seeriale (esimest osa saad lugeda siit, teist osa siit). […]