Kevad on suur lõputööde kirjutamise aeg, mil on kasulik keeleteemad üle korrata. Kirjuta & Räägi
tiim on varem blogis rõhutanud, et tekstides võiks hoiduda kantseliidist, ja osutanud muudelegi
murekohtadele. Kes tahab ise oma töö teravama pilguga üle lugeda või on keeletoimetajalt abi
küsimisega lootusetult hiljaks jäänud, saab järgmistest blogipostitustest ehk mõne hea näpunäite,
millele tähelepanu pöörata.

Keeletoimetajana näen tekstides – olgugi et eri autorite sulest ilmunud – palju korduvaid sõnu.
Sõnakordused muutuvad tüütuks ja vaesestavad teksti. Sellenädalases postituses tõstan esile kuus
ülekasutatud sõna, mis on kantseliitlikud ja/või millele võiks lõputöös mitmekülgsuse eesmärgil
alternatiive otsida.

1. OLULINE-OLULISELT. Sõna oluliselt leidub pea iga valdkonna tekstis ohtralt. Tegelikult on
   sellele palju sünonüüme: proovi, kas lause konteksti sobiks näiteks tuntavalt, palju,
   märgatavalt, tunduvalt (oluliselt suurem > palju suurem, hinnad on oluliselt tõusnud >
   märgatavalt tõusnud). Ehk võiks mõni oluline olla hoopis tähtis? Seejuures ära unusta, et
   mõnikord on oluline termini osa, nt statistiliselt oluline. Peamine on, et tekstis säiliks
   mitmekesisus, nii et sõnast oluliselt ei pea ilmtingimata lahti saama, kui seda on mõistlikus
   koguses. Selleks, et aru saada, kas oled selle sõnaga liialdanud, trüki see Wordis näiteks
   otsingusse – minul õnnestus kord ühest üliõpilastööst leida sõna oluliselt üle saja korra.
   
2. TÄNA. Kõnekeeles on levinud, et tänapäeva asemel kasutatakse ainult lühikest sõna täna
   (täna on palju haigeid, tänane korraldus), aga kirjakeelde, eriti lõputöösse, ei pruugi see alati
   sobida. Osaliselt vananenud ametniku soovitussõnastiku järgi tähendab täna ainult ’tänasel
   kuupäeval’ (AMSS 2023), aga Sõnaveebi järgi sobiks see ka tähenduses ’tänapäeval’
   (Sõnaveeb 2023). Ametlikumas tekstis soovitan segaduse vältimiseks alati kasutada
   täpsemat sõna, muu hulgas on tänapäeval palju sünonüüme: nt nüüdisaeg, praegu, nüüd
   (tänane korraldus > praegune korraldus).
   
3. LÄBI. Kaassõna läbi ei ole hea kasutada näiteks tähenduses ’kaudu’, ’teel’, ’abil’, olgugi et see
   on väga levinud. Näiteks saab teksti rikastada järgmiste alternatiividega: uuringus osalejad
   leidsin läbi Facebooki > uuringus osalejad leidsin Facebooki kaudu / Facebookist, läbi selle
   teadlikkus paraneb > selle abil teadlikkus paraneb, andmeid koguti läbi küsitluse > andmeid
   koguti küsitluse teel.
   
4. LÕIKES. Kaassõna lõikes näeb paljudes eri kontekstides – see ei anna ainult kantseliitlikku
   maiku, vaid teeb lause mõnikord ka arusaamatu(ma)ks. Nt tulemused kuude lõikes >
   tulemused kuude kaupa, Eesti keskmine maakondade lõikes > Eesti keskmine maakonniti.
   
5. LISAKS (KA). Ka on pisike sõna, mis kaob teksti vahele lihtsasti ära, aga liiga sageda esinemise
   korral hakkab lugemist häirima. Isegi kirjutades märkan, et lisan ka automaatselt ega
   panekski tähele, et seda on liiga palju saanud, kui oma teksti hiljem kriitilise pilguga üle ei
   loeks. Üks lihtne võimalus mõni ka kustutada on kontrollida sõnapaari lisaks ka, kus ka on tegelikult ülearune: lisaks tüdrukutele uuriti ka poisse > lisaks tüdrukutele uuriti poisse. Siingi soovitan vaadata sünonüümide poole, et töö ei oleks üheülbaline: lisaks tüdrukutele uuriti poisse > peale tüdrukute uuriti veel poisse, tüdrukute kõrval uuriti poisse. Rohkem võib lugeda EKI keelenõuannete kogust: https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=168.

Kasuta ära meie rikka emakeele võimalusi!

_______________________________________________________________________________________________________________

Kasutatud allikad

AMSS = Ametniku soovitussõnastik. https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=t%C3%A4na.
Vaadatud 12.04.2023.
Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/t%C3%A4na/1. Vaadatud 12.04.2023.