Eelmise nädala postituses pöörasime rõhku üksikutele sõnadele, mida võiks õppida oma tekstides
märkama. Seekord kirjutame levinud probleemsetest kohtadest, mida ei saa alati pelgalt
sünonüümidega asendada, aga millele on tihtipeale väga lihtne lahendus.
- RELATIIVLAUSE. Relatiivlause on täiendlause, mis algab siduvate ehk relatiivsete
asesõnadega, nt kes, mis. Väga levinud on asetada relatiivlause kohta, kus see ei tohiks olla –
nimelt peab siduv asesõna järgnema sellele nimisõnale, mille kohta see käib. Reegli
illustreerimiseks toon mõne lihtsustatud näite.
→ Uuring tehti USA-s, mille tulemused avaldati 2013. aastal > Uuring, mille tulemused
avaldati 2013. aastal, tehti USA-s. 2013. aastal avaldati uuringu tulemused, mitte USA
tulemused.
→ Uuritavatest olid kohal 80%, kellest keegi ei soovinud … > Kohal oli 80% uuritavatest,
kellest keegi ei soovinud …
→ … ning on korraldatud kampaaniaid nende ravi rahastamiseks, mis on olnud edukad >
ning nende ravi rahastamiseks on korraldatud kampaaniaid, mis on olnud edukad
→ Sõnu oli testis 400, mis kõik olid nimetavas käändes > Testis oli 400 sõna, mis kõik olid
nimetavas käändes
Mõnikord ei ole võimalik lauseosade järjekorda ilma muid parandusi tegemata muuta, aga
sellisel juhul saame appi võtta näiteks asesõna see.
→ naissoost patsientide raviks, kes on raskelt haiged > nende naissoost patsientide raviks,
kes on raskelt haiged
Harvematel juhtudel muudab relatiivlause ekslik asukoht kogu lause mõtet, seega on eriti
keeruliste terminitega tekstides tarvis neid hoolikalt kontrollida.
→ Kõrvalnähte põhjustasid tabletid, mis on aga väga haruldased > Väga haruldasi
kõrvalnähte põhjustasid tabletid. Taheti öelda, et kõrvalnähud on küll väga haruldased,
ent neid põhjustasid tabletid. Sellest lausest tuleb aga välja, et haruldased olid hoopis
tabletid, mitte kõrvalnähud. - LT-LIITELINE MÄÄRSÕNA. Lt-liide ei anna sõnale midagi juurde, kui välja arvata õrn
kantseliitlik noot – aga seda me ei soovi. Koheselt saab asendada sõnaga kohe, vastupidiselt
sõnaga vastupidi, varasemalt sõnadega varem, enne ning algselt sõnadega alul, esialgu,
algul. - SAAV KÄÄNE. Saav kääne kipub end üleliia näitama peamiselt kantseliitlikes tekstides.
Üliõpilastöödes on tavapärane esitada näiteks töö eesmärk sõnastusega selle töö eesmärgiks
on, aga saav kääne pole vajalik: töö eesmärk on. Uuringu valimiks on > uuringu valimi
moodustasid, peamiseks takistuseks oli > peamiseks takistuseks kujunes / peamine takistus
oli. - POOLT. Poolt lisab kantseliitlikkust ja teeb lause tihtipeale keerulisemaks. See on
võõrmõjuline: oma osa on nii saksa, vene kui ka inglise keelel (Mäearu 1994). Mõnel juhul on
poolt vajalik või on sellest lauset täiesti ümber kombineerimata keeruline lahti saada, aga
üldiselt piisab vaid väiksest muudatusest: ministeeriumi poolt koostatud artikkel > ministeeriumi koostatud artikkel, Eesti uuring oli ainsana riigi poolt rahastatud > Eesti uuring oli ainus, mida rahastas riik.
- MEMETAMINE. Üliõpilastöödes torkab silma pidev „memetamine“, mis juhtub siis, kui
verbivormi ette või järele lisatakse ka asesõna. Nt me andsime uuritavatele > andsime
uuritavatele. Samamoodi ei ole tarvis igale poole asesõna mina, sest verbivormist tuleb
tegija juba nagunii välja: tulemused esitan ma kolmandas peatükis > tulemused esitan
kolmandas peatükis.
Keelesoovitusi on keeruline anda, kui kontekst ei ole teada, seega tasub mõnest punktist kinni
haarates esmalt vaadata otsa lausele ja selle ümbrusele ning seejärel katsetada, kas nõuanne ikka on
paslik. Keeles on vähe mustvalget ning ainult õiget ja ainult valet – kasuta seda enda tarbeks ära!
___________________________________________________________________________________________________________
Kasutatud allikad
Mäearu, Sirje 1994. poolt vastu. http://keeleabi.eki.ee/artiklid/pooltvastu.html. Vaadatud 20.04.2023.
Comments are closed